Alfred LeppMõniste muuseumile pani aluse 1948. aastal Mõniste rahvamaja juhataja Alfred Lepp (pildil). Tema initsiatiivil tuli 22. oktoobril 1948. aastal kokku kodu-uurimisringi asutamise koosolek. Mõniste Kodulooringi peamiseks eesmärgiks oli koguda paikkonnast geoloogilisi, etnograafilisi ja ajaloolisi esemeid ja leide. Mõniste rahvamajja sisustati koduloonurk.

Praegusesse asupaika koliti muuseum 6. veebruaril 1955. aastal. Muuseumi käsutusse sai Männiste talu oma kolme hoonega. Talu oli talumeeste poolt ehitatud Tarvitajate Ühingu kaupluseks ning koosnes kauplusehoonest, aidast ja kuurist.

1956. aastal osteti muuseumile Jaanuse talust Mehka Kalamehele kuulunud 1879. aastal ehitatud rehielamu. 1957. aastal täienesid muuseumi eksponaadid 1867. aastal ehitatud saunaga. Aasta hiljem sisustati suveköök. Mõniste muuseumist sai Eesti esimene vabaõhueksponaatidega muuseum. 1967. aastal täienes muuseumi hoonetekompleks Leppuralt kohaletoodud vilja-reheaidaga, mis ehitatud 1895. aastal.

Muuseumi põhisuuniseks oli anda tõetruu pilt ümbruskonna talurahva elu-olust XIX sajandi II poolel. Suitsutare, ait, saun ja suveköök olid sisustatud interjööridena. Rehetoas püüdsid külastajate pilku mannekeen-eksponaadid Mehka ja Hipp, mille Alfred Lepp ise meisterdas. Neid nimesid on juba vanast ajast peetud kõige tüüpilisemaks mehe- ja naisenimeks Mõnistes.

Muuseumi eksponaadid olid välja pandud ka kolmes põhihoones. Muuseumi avafondis eksponeeriti hobuvahendid, rakmed ja põllutööriistad, aga ka talupidamises kasutusel olnud majapidamistarbed nagu võimasin, juustupress, koorelahutaja, rasvamasin jne. Uuemas aidas sai näha erinevate külaseppade töövahendeid ja nende valmistatud esemeid.

1970.ndatel oli peamaja ekspositsioon erinev praegusest. Sel ajal oli sisustatud looduse tuba, eksponeeriti münte ja paberrahasid. Näha sai mõisaajast pärit esemeid ning muusikariistu.

24. aprillil 1957. aastal sai seni isetegevuslikult tegutsenud muuseum riikliku muuseumi õigused Valga Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi filiaalina. Muuseumis oli kaks töötajat: teadur fondihoidja Alfred Lepp ja koristaja Helene Herman (poole kohaga).

28. jaanuarist 1961. aastal on Mõniste muuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal.

Alates 1. jaanuarist 2015.a. muudeti Mõniste muuseum , Mõniste Talurahvamuuseumiks ja on Võru Instituudi muuseumiosakonna alluvuses.

Broneeri külastus

Vaata ka: