Mõniste Talurahvamuuseumi õppehoone suitsusauna lugu  

Mõniste Talurahvamuuseum tutvus põhjalikumalt saunaajaloo ning saunakommetega. Infot on kogutud nii esimeste vana-rooma saunade kui ka vene- ja soome saunade kohta. Loomulikult ei ole kõrvale jäänud ka eestlaste traditsioonilised saunad ja saunakombed. Lähema vaatluse alla on võetud ka UNESCO vaimse pärandi nimekirja kuuluv suitsusaun ja selle kombestik. Saunaajaloo kohta kogutud infot saab lugeda https://monistemuuseum.ee/saunalugu/saunade-ajaloost/

Saunateemale keskendumisel oleme meenutanud ka muuseumi õppehoone suitsusauna saamise lugu:

Saun oli  ehitatud 1926. aastal. Sel aastal valmis Mõniste koolihoonele teine korrus. Koolimaja muutus  avaramaks ja sinna said korteri  õpetajad ja direktori pere, kellele oli vaja pesemisvõimalust. Sauna kasutasid koolidirektori pere, õpetajad ja kooliteenijad. Sauna köeti laupäeviti järjekorras, nii direktor, õpetajad kui kooliteenijad.

Saun oligi ehitatud veidi avaramana kui tavalised talusaunad. Saunal oli eeskamber ja leiliruum, laudpõrand, suur keris ja lai lava kuhu mahtus korraga 5-6 saunalist. Eeskambris olid  laiad istepingid, riiulid ja nagid seintel. Leiliruumis, kerise kõrval oli suur veenõu, kuhu mahtus korraga kogu saunalistele vajalik külm vesi. Kuuma vee võtsid saunalised ise kaasa.

Esimestena läksid sauna mehed, direktor ja meesõpetajad, siis naised, kõik korraga. Õpilased pesid ennast koolimajas, saunas käisid nad kodus.

Igal kevadel kasutati sauna ka liha suitsetamiseks. Kõik koolitöötajad loomi ei pidanud, liha suitsetasid direktori ja kooliteenijate pered, vahel lisaks ka lähemad külainimesed. Kogu liha pandi korraga suitsu ja suitsetati kaks päeva, esimese päeva varahommikust teise päeva hilise õhtuni.

Huvitav seik sauna ajaloos on see, et mingil ajal, kui Nõukogude võimu poolt lõhuti vabadussõja mälestusmärke, peideti endise Mõniste vallamaja seinal olev mälestustahvel koolimaja saunapööningule. Sel ajal ametis olnud direktor, Hugo Hirjel, hoidis saunapööningul kooli suuski. Alati kui oli vaja suuski alla võtta või tagasi panna, ronis vana mees ise saunapööningule, et keegi kogemata plaati ei avastaks. Pensionile minnes, või ka varem, peitis ta plaadi saunapööningult kusagile mujale. Kuhu, on tänaseni teadmata. Praegune mälestusplaat on valmistatud Mõniste valla poolt endise plaadi kirjelduse järele.

1980.-ndatel aastatel, kui koolitöötajad elasid kõik oma majapidamistes, ei olnud koolil enam sauna tarvis. Saun seisis ilma otstarbeta kuni 1984. aastani. Koolihoone remondirahadega oli alati väga kitsas. Sel aastal tegi koolimajas remonti muuseumi naabruses elav ehitusmees, Jüri Parts, kes oli nõus võtma töötasuks endale kasutult seisva sauna. Ehitusmees  vedas sauna traktoriga, ilma palke lahti võtmata, terves tükis oma õuele.

Saun jäi, nii nagu kohale veetud õuele seisma- poolviltu, ukse ja aknaga metsa poole. Ehitusmehe plaan jäigi teostamata, mehe tervis halvenes ja mõne aasta pärast jäi kõrvalkrunt  peremeheta. Muuseum ostis kõrvalkrundi kõikide hoonetega, sealhulgas ka sauna.

Ka muuseumi rahaline seis on läbi aastakümnete olnud vilets ja nii seisis õnnetu saun ligi 20 aastat, nii nagu ta kohale toodi, ukse ja aknaga metsa suunas.

2016. aastal oli lootus saun õiges suunas üles laduda TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala tudengite kursusetööna. Plaan jäi siiski teostamata.

2017. aastal tuli pöördepunkt nüüd juba 91 aastase sauna ellu. Võru Instituut, kelle muuseumiosakonna alla Mõniste muuseum 2015. aastast kuulub, nägi  tühjalt seisvas hoones võimalust. Oma vahendite ja tööjõuga võeti hoone palkideks lahti ja laoti uuesti üles. Saun sai uue katuse, kerise ja põranda. Esimesed saunaskäigud ja lihasuitsutamised jäid 2018. aastasse. Fotosid suitsusauna ehitamisest näeb siit: https://monistemuuseum.ee/suitsusauna-ehituslugu/

Täna täidab saun rõõmuga oma endist ülesannet. Suitsusauna on võimalik kasutada ettetellimisega ning korralikule elamusele saunas saab soovi korral juurde ka saunakombestiku tutvustuse.

Sel ajal kui saunamõnudest rõõmu tuntakse, saab kasutada ka pesumasina ja kiirkuivati teenust- saunast tulles saab selga panna puhtad riided. Ühe kütmiskorraga saab kosutust 12 saunalist. Teenust on väga mugav kasutada ratturitel, matkajatel ja teistel külastajatel, kes soovivad teekonna jooksul värskendada nii ennast kui oma riideid. Lisaks on peatuse ajal võimalik pakkuda pirukat ja kohvi. Huvi korral on võimalik tellida ka suitsuliha. Väiksemad tükid suitsuliha valmivad poolteise päevaga.

Täpsem info teenuste kohta: https://monistemuuseum.ee/teenused/

 

Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 59 €.

Osta muuseumikaart

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid