Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.

Osta muuseumikaart

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Pärandoskuste päevad Mõniste muuseumis

29 jaanuar, 2025

Mõniste Talurahvamuuseumis on võimalik kogu aasta jooksul osaleda pärandoskuste päevadel. Tänavune esimene pärandipäev on 22. veebruaril. Osalejad saavad siis koju minna hulga teadmiste ja kahe eseme võrra rikkamana, sest õpetatakse makrameetehnikas lillekiike punuma ja vilditakse üheskoos saunamüts või prillitoos. Kogu aasta töötubade kalendri leiab kodulehelt https://monistemuuseum.ee/tootoad/.

22. veebruari pärandoskuste päeva kava:

10.30–13.30 Dagmar Rosenbergi juhendusel valmistatakse makrameetehnikas lillekiik;

13.30–14.00 lõuna, kuhu palume toidu ise kaasa võtta;

14.00–16.30 Liilia Tanni juhendusel vilditakse prillitoos või saunamüts.

Kogu päeva osalustasu 15 eurot sisaldab materjale ja juhendamist.

Registreerimine: Pärandoskuste päev – Uma Puut

Lisainfo telefonil 5804 6692

Järgmine üritus toimub juba 22. märtsil, mil Tiia Morfin annab edasi teadmisi vana aia taastamisest ja kujundamisest, võimalik on soetada ka vanu pärandsorte.

Aprillis saab Meelis Kihulaselt teada, kuidas teritada ja õigesti kasutada nuga ja kirvest ning Liispet Jalandi jagab teadmisi traditsioonilistest piirdeaedadest.

Kogu aasta töötubade kalendri leiab kodulehelt https://monistemuuseum.ee/tootoad/.

Töötubade toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.


Head uut aastat!

1 jaanuar, 2025


Häid pühi!

24 detsember, 2024


Jõulukuul avaneb Mõniste muuseumis taas päkapikumaa

29 oktoober, 2024

Tänavu tuleb Mõniste muuseumi külla jõulumees, kes on oma jalutuskepi kuhugi ära kaotanud. Tulge meile appi seda otsima ja nuputama, kuhu see küll jääda võis. Äkki on mõni ulakas päkapikk selle ära peitnud? Või pudenes see kiirel sõidul saanist lihtsalt maha? Loodame laste abiga jalutuskepi üles leida ja jõuluvanale tagasi anda.

Programmid toimuvad gruppidele 2.–20. detsembril, välja arvatud laupäev ja pühapäev. Sobiva kellaaja saab iga grupp ise valida. Programmi pikkus on poolteist tundi. Koolilapse osalustasu on 10 eurot (programmi lõpus saab iga laps jõulumehelt ka paki).

21. detsembril ootame muuseumi päkapikumaale aga peresid. Perepääse maksab 30 eurot. Programmid algavad kell 11 ja 15.

Kõik tegevused toimuvad õues, seetõttu palume riietuda ilmaolusid arvestades. Osalemiseks on vaja eelregistreeruda: Mare.Tamtik@wi.ee või 5622 8538.


Tsõõriplats ootab lustijaid

29 oktoober, 2024

Tsõõri- ehk kiigeplatside rajamise traditsioon ulatub rohkem kui saja aasta tagusesse aega. Platsi tarvis valiti ilusa muruga koht, kuhu külapoisid ehitasid kiige. Kiige kõrvale, rahvakeeli kiige alla rajati tantsuplats, kus külarahvas sai tantsida ning rahvapäraseid tsõõri- ehk ringmänge mängida. Viimasest tuleneb ka kiigeplatsi võrukeelne nimetus – tsõõriplats.

Nii Karilatsi Vabaõhumuuseumi kui ka Mõniste Talurahvamuuseumi tsõõriplats valmisid Muinsuskaitseameti rahastu „Muuseumide kiirendi 2024“ toetusel.


Miski pole parem kiikumisest!

Artur Alliksaar. Kiigelaul

Kiikumise juured ulatuvad juba väga kaugesse minevikku, omades algselt maagilist tähendust. Siinkandis usuti, et kevadine kiigelkäimine annab kiikujale kogu suveks nii tervise kui ilu ning kaitseb putukahammustuste eest. Võrumaal, samuti Lätis usuti, et kevadine kiikumine tagab hea taimekasvu, sealhulgas soodustab lina ja kanepi sirgumist. Varasematel aegadel oli kiigelkäimine ajaliseltki rangelt piiritletud. Lõuna-Eestis algas kiikumine esimesel lihavõttepühal ja kiiguti jaanipäevani. Hiljem pikenes see aeg kartulivõtuni. Päris vabaks muutus kiikumisaeg alles 19. sajandi lõpuaastatel.

Kiigekultuuri hiilgeajaks Eestis võib pidada 19. sajandi teist poolt ja 20. sajandi algust, mil vainudele, metsaservadesse ja mäeküngastele kerkisid üksteise järel aina uued ja uued kiigeplatsid. Kiigeplatsiks valiti ilusa muruga koht. Kiige kõrvale, rahvakeeles kiige alla rajati tantsuplats ja uuemal ajal jäeti selle kõrvale ruumi ka jaanitule tegemiseks. Kiigeõhtud olid oodatud sündmused ja nende eel pühiti kiigeplatsid korralikult puhtaks, pühade puhul kaunistati noorte kaskedega. Nii kujunes algselt maagilist tähendust omanud kiikumine aja jooksul maarahva jaoks üheks põhiliseks ajaveetmisviisiks, mis pole tänapäevani populaarsust kaotanud.

Aegade jooksul on Eestis ehitatud eri tüüpi kiikesid, levinuimad on olnud rõht-, püst- ja pöörkiiged. Kõige lihtsama ehitusega olid rõhtkiiged, mida võib pidada tänapäevase kaalukiige eelkäijaks: paraja suurusega kivi või puupaku peale pandi pikk laud. Rõuge kandis nimetati sellist kiikumist sõtsu kaalmisõs. Läbi aegade on olnud populaarsed püstkiiged, mida tänapäevalgi näeme paljudel külaplatsidel. 19. sajandi lõpus hakkasid Eestis levima  pöörkiiged ehk karussellid, mida võib praegu näha ka Mõniste ja Karilatsi muuseumi äsja valminud tsõõriplatsil.

Kiigeehitajatest peeti külaühiskonnas lugu. Tüdrukud tõid neile kiikumisaja alguses tasuks sukapaelu, vöid, kindaid, sokke, tubakakotte, luisutaskuid, mune ja sõira. Rõugest on teada, et lihavõttepühade ajal viidi kiigeehitajatele ja kiigutajatele värvitud mune, jaanipäeva ajal aga sõira.

Kasutatud kirjandus: Anu Vissel, „Eestlaste kiigekultuur enne ja nüüd“ https://www.folklore.ee/Tagused/nr21/kiik.pdf


Virtuaalnäitus “Wõi mis ti olti nii piinü’!”

30 september, 2024

Virtuaalnäitus „Või mis ti olti nii piinü’“ tutvustab värskelt Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuses Kanut taastatud linnatanusid ning teisi muuseumi kogus olevaid naistekübaraid.

Galerii avamiseks kliki siia

Rehekuu toimetused Mõniste muuseumis

30 september, 2024

„Leib meie laual“, 1.–11. oktoober

Muuseumitunnis „Leib meie laual“ teeme tutvust erinevate teraviljadega. Saame teada, milleks ühte või teist vilja vanasti kasutati ja kuidas neid tänapäeval kasutatakse.

Samuti õpime, kuidas leib vanal ajal talupere lauale jõudis. Kui tänapäeval ostame leiba või saia poest, siis vanasti tuli kõik ise teha. Seetõttu paneme meiegi käed külge koodiga vilja peksmisel ja vilja sarjamisel. Muidugi maitseme kodus küpsetatud leiba võiga.

„Villast kinnaste ja sokkideni“, 14.–25. oktoober

Oktoobris on ilmad juba jahedad ning vaja on pähe panna müts ja kätte kindad. Tänapäeval ostame need poest, tõsi, mõnes peres kootakse need ka ise valmis. Vanal ajal tuli selleks, et pesemata villa hunnikust lõpuks kinnas, sokk või müts saaks, aga palju tööd teha. Programmis „Villast kinnaste ja sokkideni“ teemegi nendest töödest juttu ja mõne töö proovime ka ise järele.

Koolivaheaeg muuseumis, 23. oktoober

Kui sa ei tea, mida koolivaheajal ette võtta, siis tasub seada sammud 23. oktoobril kella 10ks muuseumi. Puhume juttu sügise teemal ja laseme oma inspiratsioonil sügisestes meisterdustes ja joonistustes ringi lennata. Programm kestab 4 tundi. Selleks, et loometuhinat jätkuks, teeme vahepeal ka söögipausi.

Kõikides ettevõtmistes osalemiseks on vaja eelregistreeruda Mare.Tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538. Kohtumiseni Mõniste Talurahvamuuseumis!


Mõniste muuseum uue kooliaasta lävel

28 august, 2024

Täname õpetajaid ja õpilasi, kes te leidsite möödunud kooliaastal tee Mõniste Talurahvamuuseumi! Loodame heale koostööle ka uuel õppeaastal.

Oleme selleks omalt poolt teinud hulga ettevalmistusi. Info kogu õppeaasta muuseumitundide kohta leiab muuseumi kodulehelt: https://monistemuuseum.ee/muuseumitnnid/. Täpsustavatele küsimustele vastab meelsasti programmijuht-giid Mare Tamtik.

Tundide kuupäevad pole nii-öelda kivisse raiutud ja alati on võimalik leida teile sobivad lahendused. Samuti võime teid huvitaval teemal koostada uue muuseumitunni või haakida teid köitvaid teemalõike juba olemasolevatesse tundidesse. Muuseumitund kestab harilikult 1,5 tundi, teemapäev kuni 4 tundi. Võimalik on ka teile sobivas tunni pikkuses kokku leppida. Andke meile julgelt oma soovidest teada!

Vabaõhumuuseumile kohaselt toimuvad tunnid valdavalt värskes õhus ja õues olemisest rõõmu tundmiseks on oluline riietuda vastavalt ilmale. Tutvustame oma tundides tegevusi, kus saab ka ise käed külge panna.

Kui Mõniste muuseum jääb kaugeks, siis on võimalik muuseumitunde ka kooli või lasteaeda tellida. Tunni pikkus on siis 45 minutit.

Mõniste muuseum asub kaunis ja turvalises looduskeskkonnas, kus on võimalik pärast tegevusi ka piknikut pidada, mängida ja joosta.

Hinnakirjaga saab tutvuda meie kodulehel. Ühendust palume võtta meili teel mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538.


Näitus „Või mis ti olti nii piinü’“

31 juuli, 2024

Muuseumi peamajas kaupmehe eluruumi vitriinkapis on 1. juulist kuni 1. septembrini võimalik uudistada nii muuseumi kui ka erakogust pärit olevaid, peamiselt 20. sajandi alguses moes olnud naiste peakatteid. Väljapanekus „Või mis ti olti nii piinü’“ on eksponeeritud värskelt Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuses Kanut taastatud linnatanud ning naistekübarad.

Linnatanu – samuti tuntud kui ka saksatanu, oub, haube või nets – oli talunaiste väike pitsist tanu. Tanude kandmise eesmärgiks oli matkida linnaprouade ja mõisapreilide uhkeid kübaraid. Selleks kaunistati neid siidipaelte, sulgede, helmeste ning kunstlilledega.

Linnatanud tulid moodi 19. sajandi lõpul, mil maal võeti kasutusele linnamoeline rõivastus ning nende populaarsus püsis 1920ndate lõpuni.


Mõniste muuseumis asub infopunkt

31 juuli, 2024

Lõuna-Eesti turismiklaster teeb koostööd turismiettevõtetega, aidates neil end paremini nähtavaks teha. Edumeelsete Lõuna-Eesti turismiettevõtete jaoks on loodud keskkond ja võimalused kokku tulla, et vahetada teadmisi ning tutvustada üheskoos Lõuna-Eestit kui atraktiivset turismipiirkonda.

Nüüd on ettevõtmisega ühinenud ka Mõniste Talurahvamuuseum. Kuna asume Läti piiri ääres, siis jagame meelsasti infot ka naabrite kohta.

Juuresolevalt kaardilt ja kodulehelt https://visitsouthestonia.com/turismiinfo/ leiab need kohad ja ettevõtted, kust saab Lõuna-Eesti turismimaterjale ja nõu, mida piirkonnas vaadata või kuhu veel minna.