Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 59 €.
Vaata ka
Hargla rõivad kapist välja
Hargla kihelkond on Eesti kõige lõunapoolsem kihelkond, piirnedes põhja pool Karula ja ida pool Rõuge kihelkonnaga ning lõuna pool Lätiga.
Asukoha ning muu Eestiga võrreldes väiksemate linnakultuuri mõjutuste tõttu säilisid Harglas kauem vanematüübilised rahvarõivad ning kihelkond säilitas omanäolise rõivamoe 19. sajandi lõpuni.
Tugevaimad mõjutused jõudsid Hargla kihelkonda lätlaste rõivastusest. Kauniks peeti valgeid ja helehalle villaseid ülerõivaid ning nõnda oli suurem osa Hargla rõivastest kaua aega värvimata: linased riided valgeks pleegitatud, villased riided valdavalt lambavilla värvi valged ja hallid. Hiljem lisandusid kaunid värvilised triibuseelikud. Naised õppisid siin lätlaste eeskujul kuduma läbivillaseid lätilapilisi vöid.
Rõivad valmistati kodukootud villasest või linasest kangast. Pärast kudumist vanutati kangast tugevalt, nii et see nägi välja nagu vilt, eriti ülerõivaste puhul. Sellist riiet hinnati vastupidavuse poolest.
Omamoodi piiriks oli rahvarõivaste puhul läbi kihelkonna looklev Mustjõgi, mille luhad olid suurvee ajal nõnda üle ujutatud, et lõunapoolsed elanikud käisid pigem Koivalinna kirikusse, säilitades lätlaste omadega sarnase valge seeliku ja lätilapilise vöö kauem. Teisel pool kallast oli kokkukäimise kohaks Hargla kirik ja sellel alal levis kiiremini triibuseelik, mille juures kirivöö. Kodudes leidus mõlemat tüüpi vöid ja seelikuid ning nende kombineerimine oli levinud.
Hargla kihelkonna rahvarõivaid leidub kõige enam ERMi kogudes, kust pärinevad ka peamised viited Hargla rahvarõiva teemalistes uurimistöödes. ERMis on välja pandud ka Hargla rahvarõivaste komplekt.
Hargla rahvarõiva esemed Mõniste Talurahvamuuseumi kogus on siiani vähe tutvustamist leidnud, aga nüüd on need uudistamiseks väljas Vana-Võromaa Kultuurikojas.
Tutvustame rahvarõivanurgas olevaid esemeid fotode kaudu, tuletades meelde, et ehedaima kogemuse saab vahetul külastusel.
Tutvustatud esemed pole ainsad Hargla rahvarõivad Mõniste Talurahvamuuseumi kogus, seal on palju enamat. Infot saab nii Eesti muuseumide veebiväravat muis.ee kasutades või võttes ühendust Mõniste Talurahvamuuseumi koguhoidja Liispet Jalandiga telefonil 5622 7650 või meili teel liispet.jalandi@wi.ee.
Rahvarõivast kandmine ja valmistamine tõuseb aina rohkem au sisse. Esmast infot piirkonna rahvarõivaste kohta leiab peale muuseumi ka veebiportaalist „Eesti rahvarõivad“ (rahvaroivad.ee). Samuti on võimalik saada personaalset nõu rahvarõiva nõukojast: soovijatele jagatakse infot kõigi kaheksa Vana-Võromaa kihelkonna (Hargla, Kanepi, Karula, Põlva, Rõuge, Räpina, Urvaste ja Vastseliina) rahvarõivaste komplekteerimise, valmistamise ja kandmise kohta. Infot saab nõuandekoja koordinaatorilt Vilve Ojalt telefonil 554 1999 ja meili teel vilve.oja@gmail.com ning veebilehelt https://wi.ee/et/muuseumid/rahvaroivaste-noukoda/.