23. aprillil ootab Mõniste Talurahvamuuseum jüripäeva tutvustavasse muuseumitundi. Jüripäeval on eesti rahvakalendris tähtis koht: see märgib kevade ja põllutööde algust. Veel 19. sajandi lõpul tulid sellel päeval tallu suvised töölised: sulased, tüdrukud ja karjused. Sai alguse uus aastaring talupere töödes.

23. aprill, jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust ning on maarahva jaoks karjalaske- ja põllunduspüha, samuti päev huntide tõrjumiseks. Jüripäeval sooritati maagilisi toiminguid nii õnne, tervise kui ka ilu heaks.

Jüripäeva lõkketuli annab tervist. Sellest päevast alates võibki hakata lõket tegema. Mõnel pool on sel päeval süüdatud küla või isegi mitme küla ühine lõke.
Mõniste Talurahvamuuseumis räägime 23. aprillil jüripäeval kehtivatest keeldudest. Vaatame lähemalt, missugused sündmused ajaloos jüripäeval aset on leidnud ning mängime kevadisi mänge.

Kevadel, kui loodus tärkab, on puudel koor lahti ning saab koguda tohtu, aga ka teisi tarbeesemete valmistamiseks sobivaid looduslikke materjale. Meisterdamiseks hea aeg on aga just enne kevadtööde algust.

Tohust ja vitstest meisterdamise päevad toimuvad Mõniste muuseumis 28.–30. aprillini. Tutvume esivanemate valmistatud meisterdustega ning räägime, kuidas neid esemeid kasutati. Teeme ka ise puukoorest pillikese või väikse karbi.

Jüripäeva tähistamine Haanja vallas Rebase külas Kunnimäe veerel
Foto: Vana-Võromaa Kultuurikoda VK F 551:7 F

---

---

<< Tagasi