Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 59 €.
Vaata ka
Kaks Mõniste muuseumi endist juhti saavad nimelise mälestuspingi
Mõniste muuseumi asutaja ja esimene juhataja oli Alfred Lepp (aastatel 1948–1963).
Ta sündis 19. jaanuaril 1900 Saru külas Alanurme talus ning õppis Saru Jaanimäe algkoolis, Hargla köstrikoolis, Võrus poeglaste gümnaasiumis, Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli teoloogia-filosoofiaosakonnas. Alfred Lepp ordineeriti kirikuõpetajaks 1932. aastal. Kirikuõpetajana töötas ta Rõuge Maarja koguduses ja Tallinna Pauluse koguduses kuni 1935. aastani. Aastatel 1935–1940 tegeles ta Tartus kristliku hingehoiuga ja tervislike eluviiside õpetamisega. Lepp oli ise veendunud taimetoitlane ning koostas ka taimetoitude valmistamise ja serveerimise õpiku.
Alfred Lepa ilmalik eluperiood algas 1944. aastal, kui ta pöördus tagasi oma kodutallu Sarus. Kodukohta naasnud, kasutas ta oma suurepärast organiseerimis- ja lauluoskust näidendite lavastamiseks („Lõbus talupoeg“, „Rohelisel aasal“).
1944. aastal valiti Alfred Lepp Mõniste rahvamaja juhatajaks. Enne sõda oli valminud uus rahvamaja ja kohalikul rahval olid juba varasemast pikad kooskäimise traditsioonid. Hea organiseerimistöö tõstis Mõniste rahvamaja 1948. aastal parimaks maakultuuriasutuseks Eesti NSVs. Kõrge autasu vastuvõtult kodu poole sõites tekkiski Lepal idee rajada rahvamaja juurde muuseum. Algas esemete kogumine.
15 aasta jooksul koguti muuseumi 2850 eset. Kui rahvamaja teisel korrusel asunud muuseumituba jäi eksponaatide mahutamiseks kitsaks, sai muuseumi uueks koduks 1955. aastal endine tarvitajate ühisuse külakaupluse hoone. Seegi hoone jäi peagi kitsaks ja Alfred Lepp alustas kaupluse õueosale 19. sajandi teise poole popsitalu väljaehitamist. Hoonete kompleksi kuulusid rehielamu, saun, ait ja püstkoda. Eeskujuks oli naaberkrundil asunud Ala talu hoonestik, mis oli selleks ajaks juba hävinud.
Alfred Lepp oli suurepärane rahva innustaja ja organiseerija. Paari aastaga leidis ta lähikonnast sobivad hooned, pidas läbirääkimisi nende omanikega, korraldas külarahva abiga hoonete kohaletoomise ja kokkupaneku. Lõpuks sisustas ta hooned 19. sajandi taluesemetega ja meisterdas rehielamusse Mõniste põliselanike Hipõ ja Mehka kuju.
Muuseumi kuulsus kasvas üle maakonna piiride: aastas külastas muuseumi 3000–4000 huvilist. 1957. aastal sai isetegevuslikust muuseumist riiklik muuseum ja selle esimeseks juhatajaks kinnitati mõistagi Alfred Lepp, kes oli selles ametis kuni oma vanaduspensionile minekuni 1963. aastal.
1963.- 1966. aastani töötas muuseumis vanemteadurina Mare Aun ja 1966-1969. töötas vanemteadurina Helju Kallus, kes Alfred Lepa kogutu arvele võtsid ja fondipäevikusse registreerisid. Alfred Lepp oli küll innukas koguja kuid paberimajandus ei olnud tema tugev külg.
1969.–1988. aastani juhatas Mõniste muuseumi Pauline Kenk.
Pauline Kenk (Trummal) sündis 23. augustil 1933 Pihkva kubermangus Kulovo külas, kuhu tema vanavanemad olid välja rännanud Rõuge kihelkonnast. Kodus räägiti ja õpetati eesti keelt, kuid kooliteed alustas Pauline kohalikus venekeelses koolis. II maailmasõja keerises rändas pere ühest kohast teise, kuni 1943. aastal jõuti Eestisse – Mõnistesse. Pauline alustas kooliteed uuesti Saru 7-klassilises koolis, kus ta väga heade tulemustega kevadeks esimesest klassist kolmandasse klassi üle viidi. Järgnesid õpingud Valga arve-plaanimajanduse tehnikumis ja Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatika-loodusteaduskonnas, mille ta lõpetas geograafina.
Pauline alustas tööd bioloogia- ja geograafiaõpetajana Jõgevamaal. 1961. aastal ta abiellus ja 1968. aastal kolis pere Võrru. Esialgu töötas Pauline Kenk Punase Risti Võru rajoonikomitees, aga alates 1969. aastast Mõniste muuseumis.
Paula Kenk jätkas alustatud tööd äärmise põhjalikkusega kirjeldas ta kõiki kogutud esemeid ja kogus juurde veel üle 2000 eseme. Tema kalligraafilise käekirjaga on täidetud kümned inventariraamatud, kus iga mõõdetud millimeeter, iga kirjapandud sõna on 100% täpne. Oma vaiksel ja rahulikul moel juhendas ta ekskursioone ja õpetas koolilapsi ajalugu armastama. Tema tegi ühest esemekogust lõpuks kõikidele nõuetele vastava muuseumi. Tema põhjalikku tööd on hinnatud paljude tänu- ja aukirjadega, 1988. aastal ka toona muuseumitöötajatele antava kõige kõrgema autasu – ENSV ülemnõukogu presiidiumi aukirjaga.
1988.–2021. aastani juhatas Mõniste muuseumi Hele Tulviste.
Tänuks ja meenutuseks on Mõniste Talurahvamuuseum koostöös Võru Instituudi ja Rõuge valla juhtidega otsustanud paigutada sel sügisel muuseumi Alfred Lepa nimelise ja Pauline Kengi nimelise mälestuspingi. Tänud Mehkamaa Pärandihoidmise Seltsile, kes projekti kirjutas ja Eesti Kultuurkapitalile kes projekti toetas. Nimeliste mälestuspinkide avamine toimub 11. septembril algusega kell 16.00 Mõniste Talurahvamuuseumis.
Teksti on koostanud Hele Tulviste
Mälestuspinkide paigaldamist toetas Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital. Avamist toetasid Rõuge Vallavalitsus ja Mehkamaa Pärandihoimise Selts.
