Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 59 €.
Vaata ka
Käsitööšokolaadid ka e-poes
Alates detsembrist on võimalik Mõniste Talurahvamuuseumi käsitööšokolaade osta ka e-poest Uma Puut.
Valikus on väike „Hargla kihelkonna küümnenäks“ ja suur kadakatahvel „Eesti vanim vabaõhumuuseum“.
Šokolaad „Hargla kihelkonna küümnenäks“
Erilise maitse annavad šokolaadile köömned, mis on olulised komponendid ka Lõuna-Eestis valmistatud sõira ehk koduse kohupiimajuustu koostises. Šokolaadipaberiga soovitakse edasi anda Eesti kõige lõunapoolsema, Hargla kihelkonna omapära.
Hargla kihelkonna rahvariided eristuvad mitmes mõttes teiste Eesti piirkondade rahvarõivastest. Neis on selgesti äratuntavad kihelkonna naabruses asuva Läti kultuuriruumi mõjud. Ülerõivaste puhul domineerivad, nagu läti rahvarõivastelgi, valged ja helehallid toonid. Kaua aega õmmeldigi suurem osa Hargla rahvarõivastest värvimata kangast. Linased kangad pleegitati veelgi valgemaks ning villased jäeti valdavalt lambavilla värvi valgeks ja halliks. Kaunid värvilised triibuseelikud lisandusid rõivastusse hilisemal ajal. Läbivillaseid lätilapilisi vöösid õppisid siinsed naised kuduma samuti lätlaste eeskujul.
Kuna Eesti äärealal paiknevas Hargla kihelkonnas olid ka linnakultuuri mõjud väiksemad, siis säilisid sellised omanäolised vanemat tüüp rahvarõivad siin piirkonnas kuni 19. sajandi lõpuni. https://umapuut.ee/toode/sokolaad-koomnenaks/
Kadakatahvel „Eestimaa vanim vabaõhumuuseum“
Mõniste Talurahvamuuseumile pandi alus 1948. aastal. Šokolaadipaberil kujutatud rehielamu on muuseumi esimene eksponaathoone, mis toodi krundile 1956. aastal.
Hoone on üks vähestest esialgsel kujul säilinud vanemat tüüpi rehielamutest Eestis. Elamu ehitas Mehka Kalamees 1879. aastal ja selles elati kuni 1912. aastani. Kuna siinsetel väheviljakatel muldadel ei kasvanud viljakõrred nii pikaks, et neid oleks katusematerjalina kasutada saanud, siis on rehielamu, nagu ka paljude teiste siinsete hoonete katusekattena kasutatud pilliroogu, mida lõigati Mustjõe kallastelt.
Juba 1684. aasta mõisamaade kaardile on selle piirkonna kohta kirjutatud: „maa, mis ei kõlba mitte millekski“. Erinevalt muust taimestikust oli siinne liivane pinnas aga hea kasvukoht kadakatele. Seetõttu ongi šokolaadile lisatud kadakamarju. https://umapuut.ee/toode/kadakane-sokolaad/
Lisaks kirjeldatud kahele maiusele on Mõniste muuseumi külapoes veelgi suurem valik. Et teada saada, mida kohapeal pakkuda on, selleks tuleb küll ise kohale tulla. Jõulukuul on muuseum avatud esmaspäevast reedeni kella 10–14.
