Isegi krõbeda külma ja paksu lume pealt saab kevademärke lugeda. Näiteks hakkavad heinakõrred vastu kevadet lund sööma: kui vaadata lumest välja ulatuvat heinakõrt, siis ei ole selle ümber enam lund. Võrumaalt on teada, et pääle käädrepäivä nakkasõ olõkõrrõki lummõ süümä. Ilmataadi saadetud kevademärke on veelgi, neid saab tulla otsima Mõniste Talurahvamuuseumi tööpäeviti hommikust pärastlõunani.

Märtsis käib päike aina kõrgemaid kaari üle taeva ja soojus sulatab üha hoogsamalt lund. Esimesena jäävad meile silma räästa küljes olevad jääpurikad. Kui päike pilve tagant nina välja pistab, soojenevad tumedate hoonete katused ning sulav lumevesi hakkab räästast tilkuma. Öö külmetab vee ära ja hommikul avaneb ilus vaatepilt kristalsetele jääpurikatele.

Küündlepääväst juusk külmäl üts silm vett. Juba veebruari alguses päike päeviti soojendab ja sulatab, aga öösiti ikka veel külmetab. Jääpurikad räästas tähendasid, et sügisel on oodata head linasaaki.
Veel paks lumi on maas, aga rongad hakkavad endale paarilist otsima ja pesa ehitama. Ronga varase pesaehitamise kohta öeldi, et kaaren paneb küünlapäeval esimese pesapalgi paigale.

Kevade tulekut on vanarahvas oma ütlustes iseloomustanud võrdluspiltide abil: külge pöörab külm ise või talv; külma süda läheb lõhki; külma selg murtakse katki; talve üks silm hakkab vett jooksma; soe kivi visatakse merre; mustlane müüb kasuka maha; tüdrukul küpseb kana kaenla all ja põrsas põlve otsas ära. Ka metsloomade ja lindude käitumisest on Võrumaal loetud kevademärke:
– Käädripääväl liigutasõ’ hinnäst kõik talvõunõ magaja’ eläjä’, nigu kahru’, sivvu’ ni tõõsõ’ sarnadsõ’ eläjä’, ni käändvä’ tõist külge.
– Kahr hiitäs sügüse magama, küündlepäävä käänd tõist külge, a käädrepäävä käänd hindä käpä pääle är’.
– Ku varõs kolm kõrd vaak, sõs om kevväi ligidäl.
– Ku märdsikuu alostusõn tedre’ puu otsan ukõrdasõ’, sõs omma’ aprilikuul seolsamal aol joba lohakillõ söödü pääl.

Kevade lähenemist tunnevad ka puud. Pajul hakkavad urvad paisuma, lepal venivad need pikaks. Arvati, et kuusk peab talve jooksul kolm korda okkaid ajama ning pärast kolmandat korda tuleb kevad. Kui enne küünlapäeva on kuuseokkad lume peal, siis on need enne maarjapäeva vee peal ja lumi juba sulanud. Võrumaal öeldi selle kohta: ku veebruarikuu kuusõnõgla’ lumõ pääl omma’, sõs märdsikuu omma’ vii pääl.

Mõniste Talurahvamuuseum ootab külla kevadet otsima, vaadata saab ka meie väljapanekuid.

Mare Tamtik
muuseumijuhataja kt

---

---

<< Tagasi