Talupoja aastaringis olid veebruaris päevakorral metsatööd. Näiteks tuli talumehel teha mõisa heaks üks süld puid.
19. sajandil, kui rajati kitsarööpmelisi raudteid, oli nende jaoks vaja liipreid. Liiprid tehti puidust. 1 km peale kulus umbes 1500 liiprit, mida tuli iga 15 aasta tagant uuendada. Siinkohal tasub meelde tuletada vanarahva tarkust, et veebruaris vana kuu ajal ehk „kõval ajal“, mil langetatud puud ei mädane.
Algselt lõigati liipreid käsitsi. Kui juhtus, et mõni mees lõikamisel liipri ära rikkus, tuli see tal kinni maksta ja töötasu ta selle eest ka ei saanud.
Mõniste Talurahvamuuseumi ekspositsioonis saabki näha liiprisaage. See on valmistatud teraslehest, käepidemed puuduvad. Saehambad on kuni 2,5 cm pikad, saehammaste otste juures on teravad ettepoole kõverad küüned. Saag on ostetud kodanliku Eesti algusaastatel. Tööriist kuulus Aleksander Malmile. Muuseumi jõudis saag 1970. aastal.
Liipri- ehk lauasaagi kasutati puu pikisaagimiseks. Saagimisel asetati palk pukkidele. Üks saagija oli üleval ja teine all. Saagimine toimus palgile lastud tahmanööri jälje järgi. Lauasaed olid kasutusel XIX sajandi 70. aastatest kuni I maailmasõjani, hiljem kasutati neid vähem.
Mõniste Talurahvamuuseumist vaid paar kilomeetrit eemal kulgeb kunagine 211 km pikkune kitsarööpmeline raudtee Valga/Valka–Ape. Enamik vanast raudteetammist on tänapäeval kasutusele võetud matkarajana „Rohelised rööpad“, kus saab teha nii pikemaid kui lühemaid retki jalgsi, ratta ja autoga. Sellel raudteel on võimalik sõita ka kitsarööpmelise rongiga ja raudtee-jalgrattaga, seda küll vaid Läti-poolses osas. Rongiga saab liikuda marsruudil Aluksne-Gulbene ja raudtee-jalgrattaga alustada retke Valka vana raudteejaama juurest. Rohkem infot raudtee ajaloo kohta saab muuseumist ja selle juures olevalt infotahvlilt.

Kitsarööpmelise raudtee rong sõitmas üle raudteesilla Mustjõel Mõnistes.

Foto: Mõniste Talurahvamuuseumi fotokogu MF _ F 104:3.

---

---

<< Tagasi