Kevadtalv oli taludes vanasti kangakudumisaeg. Päevavalgust jagus juba pikemaks ning talvel kedratud linadest-villadest tuli nüüd kangas valmistada. Selleks et linataimest sobiv linane lõng ja seejärel rõivas saada, kulus hulk tööd ja aega. Muuseumis näeb tööriistu, mille hulgas on ka linalõugutusmasin ehk linalõuguti.

Lina oli meie esivanematele väga oluline taim. Lina kasutati riideesemete valmistamiseks ja hoonete soojustusmaterjalina, takust tehti nööri.
Mõniste Talurahvamuuseumi eksponaatide hulgas on palju linatöötlemisriistu ja linatöödega seotud esemeid. Üks põnevamaid neist on hobujõul töötav puust linalõugutusmasin ehk linajahvatusmasin.
Masinaga tehti ära üks raskemaid töid lina töötlemisel – linade kolkimine, mille käigus löödi linaluud kiudude küljest lahti. Käsitsi tehti seda tööd kolgitsaga ühe-kahe linapeotäie kaupa, aga masina labale mahtus korraga umbes 30 peotäit lina. Hobune kamandati rullikuid üle linade vedama ja rullid vajutasid linaluud katki.
Masin tegi päris suurt lärmi, nii et veohobuseks sobis vana ja rahulik loom, kes mürinat ei kartnud. Hobuse taga käis inimene, kes kolme-nelja ringi järel keeras linadel teist külge. Hobust selleks ei peatatud. Hobusel tuli käia umbes 100 tiiru, et linaluud täielikult puruks läheksid. Siis võeti linad labadelt maha, aga need olid üksteise küljes kinni justkui pikk lint. Ühest kohast tõmmati lint lahti, siis asetati jalg lindi peale ja peotäite kaupa võeti linad lindist lahti. Lahtised linad pandi puntrasse, seoti kokku ja viidi hoiule. Masinale pandi uus labatäis linu. Pärast kolmandat labatäit pühiti sälguvahed luuaga linaluudest puhtaks.
Mõniste muuseumis oleva linamasina valmistas taluperemees August Kargaja 1940. aasta paiku Mõniste valla Jaanuse talus. Masinat kasutati kuni 1960. aastani. Masina andis muuseumile 1995. aastal Lembit Kargaja.

Linamasinat ja teisi linatööriistu saab Mõniste muuseumis vaadata märtsis tööpäevadel kella 10–14.

---

---

<< Tagasi