Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.
Vaata ka
Kellad ja kellukesed
28 jaanuar, 2025
Detsembris ja jaanuaris olid Mõniste Talurahvamuuseumi peamajas väljapanekul erinevad kellad ning kellukesed Riho Lehiste erakogust. Antud postituses tutvustame mõnda neist natuke lähemalt.
(veel …)Leiud pööningult IV
22 jaanuar, 2025
Konnakarpidega kaunistatud suveniirkarbike
Varasemas postituses välja toodud parfüümipudeli hoidjale lisaks oli peahoone pööningult pappkastist leitud nipsasjakeste seas konna- ja teokarpidega ehitud suveniirkarbike. Tegemist on populaarse 20. sajandi alguse suveniiriga, mida kaugemal reisil või suvitamas käies kodustele kingiks osteti. Sarnased suveniirkarbid olid tavaliselt õhukesest puidust ning lihtsa konstruktsiooniga, pealt lakitud ja seest hõbepaberiga kaetud. Paljud sellised karbikesed ehtisid aastakümneid eestlaste kummutipealseid.
(veel …)Leiud pööningult III
22 jaanuar, 2025
Uusklassitsistlik pildiraam
2023. aasta sügisel hakkasid muuseumitöötajad avafondi hoone lae stabiliseerimise eel koristama selle pööningut. Koristamise käigus leiti sealt nii mõndagi huvitavat, sealhulgas ka suur osaliselt kullatud pildiraam. Raam on tõenäoliselt valmistatud 19. sajandi lõpus ning see on kaunistatud kipsist valmistatud ehisdetailidega. Eriti peen on klassitsistlikke laekarniise matkiv taimornamentika.
(veel …)Leiud pööningult II
22 jaanuar, 2025
Mõisaahju tükid Hüti küla lakast
Esimene tükk Mõniste mõisa ahjust toodi muuseumitöötajatele tunnike enne 2024. aasta muuseumiöö ürituse lõppu, kui muuseumi külastaval noormehel meenus, et tema vanaisa talus on laka peal midagi, mis perepärimuse järgi olevat pärit Mõniste mõisast.
(veel …)Leiud pööningult I
22 jaanuar, 2025
Parfüümipudeli hoidja 19. sajandi teisest poolest
2023. aasta suvel tuli muuseumi peahoone pööningult erinevate kultuurikihtide alt välja pappkast erinevate nipsasjakestega. Teiste asjade seas oli väike tuhmunud messingist lillekaunistustega saan, mille keskel õhukesest klaasist munakoorekujuline kausike. Eseme otstarve jäi esialgu segaseks ning kuna kastil polnud ühtegi kirjet asjade päritolu kohta, ei olnud ka kellegi käest küsida.
(veel …)Virtuaalnäitus “Wõi mis ti olti nii piinü’!”
21 jaanuar, 2025
Virtuaalnäitus „Või mis ti olti nii piinü’“ tutvustab värskelt Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuses Kanut taastatud linnatanusid ning teisi muuseumi kogus olevaid naistekübaraid.
Galerii avamiseks kliki siiaVirtuaalnäitus „Õkva prõlla’!“
21 jaanuar, 2025
Virtuaalnäitus „Õkva prõlla’!“ tutvustab muuseumi kogus olevaid ajanäitajaid ning 19. sajandi Saksamaal asutatud kuulsamate kellavabrikute ajalugu.
Galerii avamiseks kliki siiaHärmäguräti loo jälgedes
21 jaanuar, 2025
Veebruaris külastasid Mõniste Talurahvamuuseumi Räpina Aianduskooli tekstiilkäsitöö eriala õpetajad, et tutvuda kogudes olevate tekstiilidega. Eriti jäi neile silma kogus härmaguräti (MF_59 E 16:32) nime all olev valgest lõngast pitsiliselt heegeldatud õlakate. Ese osteti Hipõ Hanimäe (snd 1840) pulmarätiks ning jõudis muuseumi kogusse 1956. aastal. Juba üleandmise hetkel oli esemel vanust üle saja aasta.
(veel …)Ja walgus sai! II
21 jaanuar, 2025
20. sajandi valgusallikaid Mõniste Talurahvamuuseumi kogust
Ja walgus sai!
21 jaanuar, 2025
19. sajandi lõpu walgusallikaid Mõniste Talurahwamuuseumi kogudest
Kuigi talvine pööripäev on möödas ning iga päev läheb ühe kukesammu võrra pikemaks, on ees veel paar kuud hämarat aega. Pikkade pimedate talveõhtute peletamiseks on eestlased läbi ajastute kasutanud erinevaid valgusallikaid. Mõniste Talurahvamuuseumi kogudes.
(veel …)Leeni nukk läks puhkusele
21 jaanuar, 2025
Leeni nukk oli üle poole sajandi rehetoa püsiekspositsioonis kasutuses hällis magava imikuna. 1. augustil 2022 vahetati nukk oma kahjustunud väljanägemise tõttu välja. Aeg ja olud olid teda tugevalt kahjustanud ning toonud talle koguni hüüdnime „Õudne titanukk“. Nuku tulmelegendi uurides selgus, et see võis kuuluda Mõniste Talurahvamuuseumi esimesele järelvaatajale Helene Hermannile. Peale pikka ja väärikat teenistust läheb nukk museaalina fondi.
(veel …)