Autor: Liispet Jalandi/Mõniste Talurahvamuuseum (Illustratsioonid: Liispet Jalandi, Mõniste Talurahvamuuseum, Karl Tihase, Aime Halgma)

Artikkel ilmus algselt ajakiri Pööning erinumbris Hoov (2023)

Eesti külapilti kaunistasid veel 100 aastat tagasi väga mitmekesise välimuse ja otstarbega tarad ning väravad. Nendega ümbritseti taluõued, karjakoplid ja põllulapid, eraldati erinevad õueosad  ning  piirati õuedelt alguse saavad karja- ja külateed. Aedade rohkuse tingis asjaolu, et kariloomad liikusid külades lahtiselt ringi. Seetõttu oli tarvis piirata kõik maalapid, mida kari kahjustada ei tohtinud.

Aiad, mis piirasid küla karjamaid ning teid, ehitasid talupojad ühiselt. Igale talule tegemiseks ja korras hoidmiseks määratud aia pikkus sõltus põllumaa suurusest. Maade mõõtmine ning aiajuppide määramine toimus iga kümne aasta tagant või siis, kui tekkis vajadus uued aiad ehitada. Oma taluõue ümbritsevad tarad püstitas iga taluperemees ise.

Aedu parandati igal kevadel, need pidid korras olema jüripäevaks, 23.aprilliks, kui kari välja läks.

Tarad piirkonniti

Põhja- ja Lääne-Eestis, kus leidus rohkelt looduslikke kive, tehti peamiselt kiviaedu või segaaedu, mille alumine osa oli kivist, ülaosa aga lattidest või varbadest punutud. Kiviaedu ehitati

tavaliselt kevadel põllumaade kividest puhastamise käigus.

Lõuna- ning Kesk-Eestis olid tarad ehitatud puidust. Harva võisid esineda mõned üksikud kiviaiajupid või kivist laotud aiasambad. Puittaradest olid enamlevinud rõhtaiad ning püstandaiad.

Tänapäeval külapildis tuttavad lippaiad on suhteliselt uus nähtus, mis võeti kasutusele 19. sajandi lõpul, kui maal muutusid kättesaadavaks saematerjalid ning raudnaelad. Enne naelte tulekut kinnitati kõik aiaosad seotiste abil.

8-kujuline seotis

Seotise tegemiseks kasutatakse kas tooreid, noori, ladvast pikuti pooleks lõhatud kuusetüvekesi, tules kuumutatud paju- kase- või pihlaoksi, paju või pärnapuu koore ribasid. Lõkkes kuumutatud oksad keeratakse painutamise lihtsustamiseks keerdu nii, et puidukiud üksteisest eralduvad.

1. Sidumist alustatakse oksa jämedamast otsast. Oksaots jäetakse vaksapikkuselt (1 vaks= 20-25cm) välja.
2. Oks keeratakse 8-kujuliselt kaks korda ümber aiapostide.
3. Sõlme tegemiseks torgatakse peenem ots ülevalt alla kahe keeru vahele.
4. Sidus kinnitatakse oksa peenemast otsast tugevalt tõmmates.

Kuuseseotis peab ilmastikule vastu sama kaua, kui tõrvatud postid, kuid puukoore sidemeid on vaja 3-4 aasta tagant vahetada.

Vastavalt otstarbele ehitati erineva tiheduse ja tugevusega aiad:

Rõhtaed põldude ning külateede kaitseks kariloomade eest.

Materjalid:

• Postideks 10-12 cm jämedused ja 1,6 meetri pikkused kuusetüved või kadakakaikad.
• Rõhtlattideks kooritud kuuselatid jämedama otsa läbimõõduga kuni 10 cm. Vanasti kasutati lattideks noori kõveraks kasvanud okaspuid, millest korralikku palgipuud ei olnud kasvamas.

Töö käik:

1. Kooritud aiapostide alumised otsad söestatakse või tõrvatakse 60 cm pikkuselt.
2. Aiapostid taotakse või kaevatakse kahekaupa kõrvuti 50-60 cm sügavuselt pinnasesse. Postipaaride vahe sõltub lattide pikkusest.
3. Paarispostide vahele keeratakse 8-kujulised seotised. Igale paarile on vaja teha 3 sidet, vahekaugusega umbes 30 cm ja kõige ülemine side 10 cm kaugusele eelmisest.
4. Sidemete peale, postide vahele asetatakse rõhtlatid, jälgides, et esimene lattide rida oleks latvade suunaga ühele poole, järgmine rida vastassuunas.

Püstandaed sea-aedikuteks ning aiaviljade kaitseks kariloomade ja kanade eest.

Materjalid:

• Postideks umbes 1,5 meetri pikkused, vähemalt 5-sentimeetrise läbimõõduga kadakakaikad või kuuseladvad.
• Kaldlattideks kuuseladvad või pooleks lõhatud kuuselatid.

Töö käik:

1. Osaliselt kooritud kuuse- või kadakakaikad taotakse 30 cm sügavuselt paarikaupa pinnasesse, paaride vahekaugus 1 meeter.
2. Kaikapaarile tehakse maapinnast 40 sentimeetri kaugusele 8-kujuline seotis.
3. Esimesele seotisele asetatakse üksteise peale 4-5 kaldlatti ja tehakse uus side, kuni kõik kaldlatid toetuvad alumisest otsast pinnasele ja küljelt vähemalt kahele sidemele.
4. Aia alguses, lõpus ja väravamulkude juures on vaja kaikapaarid asetada tihedamalt: üksteisest umbes 50 cm kaugusele.

Varbaed erinevate otstarvetega aiaosade piiramiseks ning kanade kaitseks

Materjalid:

• Postideks vähemalt 12 cm läbimõõduga ning 160-180 cm pikkusega kuuse peenpalke või kuuselatte.
• Kolm latirida valmistatakse kuuselattidest, jämedama otsa läbimõõduga 10 cm, pikkus 4-6 m.
• Varbadeks võib kasutada kuuseoksi, peenemaid kadakatüvesid või lepaoksi.

Töö käik:

1. Kooritud aiapostid söestatakse või tõrvatakse 60-70 cm pikkuselt ja kaevatakse paarikaupa pinnasesse.
2. Postide vahele pannakse rõhtaiale analoogselt 8-kujulise seotisega 3 rida latte.
3. Lattide vahele põimitakse koorimata või kooritud varvad – kuuseoksad või kadakakepid. Põimides võib oksad asetada tihedalt üksteise vastu, saades tugeva ja tiheda aia või hõredamalt, asetades oksad paarikaupa 10-15 cm vahekaugustega.

Risuaed karjatamiseks mittesobivate metsaalade piiramiseks.

Materjalid:

• Risuaed valmistatakse metsatööde ja võsalõikamise käigus tekkinud oksarisust.
• Külgpostideks peenemad, 1-1,5 meetri pikkuseid  tüvetüükad.

Töö käik:

1. Tüvetüükad taotakse kahekaupa latv ees pinnasesse, jättes kahe postipaari vahekauguseks 1-1,5 meetrit.
2. Postipaaride vahele laotakse tihedalt oksarisu.
3. Kui pool või kolmveerand postikõrgust on risu täis, võib oksad kokku sõtkuda ja postid omavahel 8-kujulise seotisega siduda. Selliselt seotuna ei vaju postid laiali.

Väravad

Aedadest läbikäimiseks olid taradesse ehitatud väravad, mille ehitus oli sarnane üle kogu Eesti: kahe posti vahele olid tappidesse kinnitatud rõhtlatid. Väravat ümbritsesid mõlemalt poolt tugevast puidust sambad. Tagumise väravaposti ülemine ning alumine ots seoti või löödi väravasinkliga ühe samba külge nii, et väravat sai ümber samba pöörata. Värava ära vajumise vältimiseks toetati tagumise posti alumine ots kivile või puupakule, mille sees oli lohk.

Lisaks väravatele olid tarades ka lihtsamad ülekäigud: aiamulgud (Saaremaal ka koopel).

Mulkude juurde pandi aiaületamise lihtsustamiseks mõnikord kummalegi poolele kivi või löödi mõlemale poole aeda maa sisse puuhark ja toetati neile läbi aialattide torgatud puu.

---

---

<< Tagasi