Programm „Naiste tööd ja tegemised tsaariajast tänapäevani“ annab ülevaate, kuidas on naiste elukorraldus, õigused ja staatus ajas muutunud.

Vanasti oli levinud ütlus, et hoolas naine sai ainult kaks korda päevas istuda: siis kui lehmi lüpsis ja kartuleid kooris. Naisel tuli talus teha igasuguseid toimetusi: talitada loomi, toita lapsi, parandada riideid, teha süüa. Kevadest sügiseni toimetasid naised koos meestega ka põllul.

Naistele olid ka rangemad nõudmised riietuse suhtes: näiteks ei olnud abielunaisel sünnis ilma peakatteta tarest väljuda.

Võrreldes ammuste aegadega on tänapäeva naistel meestega võrdsed õigused. Naised võivad saada riigipeaks või suurfirma juhiks ning otsustada ise, mida nad elus teha tahavad.

Tunnis proovime kätt ka mõne klassikalise naistetööga.

Lihavõtteprogrammis värvime mune, arutleme, milline tähendus oli lihavõttenädalal vanasti ja milline on praegu, ja muidugi mängime.

Lihavõttepühad ehk ülestõusmispühad või ka kiigepühad, argikeeles munapühad on liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Varem ei peetud oluliseks ainult suurt reedet ja esimest ülestõusmispüha, vaid kogu nädalat. Muuseumitunnis saamegi teada, miks see nädal tähtis on.

Teeme tutvust vanarahva tarkustega, mida tasub teada, et tervemalt ja paremini elada:

„Kui tahad noor püsida, tuleb pühadehommikul näopesuvette toores muna panna.“

„Kiikumine loob ühteaegu tervist, elujõudu ja õnne nii endale kui karjale.“

Teistest tarkustest teeme juttu muuseumitunnis.

Mängime otsimismängu, kus kaval reinuvader on munad ära peitnud ning jätnud meile kaardi, mille järgi on võimalik munad üles leida. Tunni lõpuks meisterdame endale või sõbrale midagi huvitavat. Mida – see jäägu saladuseks. Muidugi värvime ka mune, traditsiooniliselt sibulakoortega.

Osalemise hind lapse kohta on 3 eurot ja programmi kestus 1,5 tundi.

Vajalik on eelregistreerimine mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538 tööpäeviti kella 9–17.

---

---

<< Tagasi