Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 59 €.
Vaata ka
Mõniste mõis püsinäitusel avamisega 23. juuni kell 18:00
Mõis oli aastasadu peamine talurahva ühiskondliku ja majandusliku elu korraldaja, eluhoiaku ja kommete, ilutunde jm kujundaja. Mõniste mõis on Mõniste Talurahvamuuseumile lähim mõis, paraku on mõisahoonete kunagised asukohad vaid aimatavad, vajavad nii osutamist kui ka lähemaid seletusi. Seetõttu avab Mõniste muuseum 23. juunil Mõniste mõisasüdame asukohas ringkäiguga sellekohase püsinäituse.
Suurel tahvlil käsitletakse peale mõisa ajaloo olulisemaid sündmusi Mehkamaa ajaloos. Väiksemad tahvlid tutvustavad mõisasüdame viit olulisemat hoonet või hoonekogumikku. Käsitletakse kuulsaimat kohalikku legendi – Mehka ja Hipe lugu, mis on ka Mehkamaale nime andnud. Avamisel juhatab ringkäiku ja vastab küsimustele tekstide koostaja Mika Raudvassar. Ringkäik kestab umbes poolteist tundi, järgneb teelaud.
Vanimad inimtegevuse jäljed Mõniste kandis pärinevad 3500–4000 aasta tagusest ajast. 1000 aastat tagasi kuulus Mõniste ala Ugandi maakonda. Siit kulges läbi kaubatee Riia ja Pihkva vahel, mis oli eestlaste kallaletungide tõttu küll väga ohtlik.
Pärast eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses aastail 1208–1227 jäi Mõniste kant Tartu piiskopiriigi koosseisu. See riik oli Vana-Liivimaa piiskopkondadest tugevaim, sõdides ainsa piiskopkonnana peale venelaste ka Saksa ordu vastu aastal 1396.
Esimesed kirjalikud andmed Mõniste mõisa kohta pärinevad aastast 1386, mil mõis kuulus Uexküllidele. Hiljem on mõisa kohta põnevaid teateid nii Liivi sõja kui ka Põhjasõja ajast.
Üks ümbruskonna arenenumaid mõisaid riigistati Eesti Vabariigi ajal. Vabadussõjas sai Mõniste kandist ühe Eesti sõjaajaloo tähtsaima pealetungioperatsiooni lähtepunkt, paraku sai samas sõjas vastase suurtükitules raskeid kahjustusi mõisa peahoone. Nüüdseks on hävinud kõik mõisakeskuse olulisemad hooned.
1920.–1940. aastad oli Mõniste õitseaeg, mille katkestas Nõukogude okupatsioon. Praegusel ajal oleme taas iseseisva Eesti Vabariigi uhke piiriala vastu Lätimaad. Eestlaste-lätlaste suhted on Euroopas haruldased: kuigi keeled on naabritel väga erinevad, saavad nad ometi hästi läbi.
Püsinäituse loomist rahastavad Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.
Jaaniõhtu jätkub Kuutsil algusega kell 20:00.
