11.-15. novembril on kõigil külastajatel võimalik võtta osa vanaaja koolinädalast. Ajas minnakse tagasi ning kogetakse, milline oli talulapse koolipäev sada ja rohkem aastat tagasi.

Kooliharidust hakati Eesti maalastele ehk eestlastele andma Rootsi ajal umbes 400 aastat tagasi. Alguses õpetati lapsi talutaredes, edasi anti mõisnikele kohustus ehitada koolimaju ja võtta tööle õpetajad, keda kutsuti koolmeistriteks. Alguses võisid lapsed ka kodus õppida lugema ning käia kooli juures ette lugemas.

Tsaariaeg ei hellitanud õpilast ega õpetajat. Suuresti toimus õppetöö vene keeles. Külakoolis õppisid lapsed 3 aastat ehk kolm koolitalve. Kooliaasta algas hiljem kui praegusel ajal, sageli alles Mardipäevast, kui loomad lauta viidi. Enne seda pidid lapsed karjas käima. Kooliaasta lõppes aprillis, kui kari taas laudast välja lasti. Kooliminejad lapsed olid peamiselt 9-10 aastased.

Enamus lapsi toodi kooli nädala algul ning nad olid koolis terve nädala. Kodust tuli kaasa võtta põhukott magamiseks ja toidumoon. Toit pandi tavaliselt kasti või kotti. Kaasa võeti leiba, liha, herneputru või kartuli-kruubiputru, kohupiima, silku, jms. Toitu sai soojendada kooli köögis pliidi peal, kus keedeti ka teed. Teemagus ehk suhkur pidi ka omast käest olema.

Distsipliin koolis oli range. Lapsi käis neli korda aastas "inspekteerimas" kirikuõpetaja, tema juurde toodi ka järgmisel aastal koolitulevad lapsed. Kirikuõpetaja küsis nende käest katekismust ja lasi lugeda aabitsast. Hiljem käis õpilasi üle vaatamas koolivanem. Koolivanem võis õpetaja ettepanekul anda ka ihunuhtlust. Põhiline karistus oli nurgas herneste peal põlvitamine. Lisaks oli klassis tahvli taga pikk vits. Kui keegi rikkus korda, võttis koolmeister vitsa ja karistas korrarikkujat. Vits oli nii pikk, et õpetaja ulatas sellega lööma poole klassini. Ei möödunud päevagi karistuseta. Vitsa uuendati igal nädalal. Kui keegi sai hakkama suurema korrarikkumisega, siis toodi kuurist kooli koridori peksupink. Karistatav pidi laskuma kõhuli pingile, selja paljaks võtma ja lapsevanem, kelle laps oli karistamiseks välja kutsutud, peksis last. Kaasõpilased olid hirmunud pealtvaatajad. Harva oli kokkulepe, et peksis õpetaja. Mõnel pool
on teada, et lapsi käis vitsahoopidega karistamas ka urjadnik, kes oli maakonnapolitsei madalaim ametnik ning tema tegevuspiirkonnaks oli vald.

Koolipäev algas hommikul hiljem, kui väljas juba valgeks läks. Koolipäeva sissejuhatuseks ülistati tsaari lauluga „Jumal, Keisrit kaitse Sa!“ ning seejärel loeti Meie Isa palvet. Õpetati tähti, lugemist, ilusat kirjutamist, rehkendamist, viisipidamist. Peamised õppevahendid klassiruumis olid tahvel, gloobus, tindipotid tindiga, sulepead ja hanesuled ning kaardikepp. Koolilastel olid katekismused (hiljem aabitsad), tahvel ja krihvel.

Sellist põnevat ajarännakut tsaariaegsesse klassiruumi pakumegi oma külastajatele vanaaja koolinädalal.

Teksti koostas Romet Pazuhanitš

---

---

<< Tagasi