Kord aastas ühel laupäevasel maiõhtul avatakse üle Euroopa muuseumide uksed, et tähistada muuseumiööd. Sel aastal peeti muuseumiööd 18. mail. Tunnike enne uste sulgemist sel ööl tõi kohalik noormees Heino Mõniste muuseumi tükikese Mõniste mõisast.

Tegemist oli noormehe vanaisa pööningul lebanud kauni värvilise glasuuritud kahhelahjutükiga, mida ta ise, olles poisike, seal salaja uudistamas käis. Tema vanavanaisa oli Mõniste mõisa aednik ja perepärimuse järgi olevat see kivi pärit Mõniste mõisast. Kahjuks pole sellest ahjust säilinud ühtegi fotot. Oletuse järgi võib tegu olla kadunud mõisa ahjuniši kiviga. Samalaadset ahju on kujutatud Uue-Põltsamaa mõisa saalis tehtud fotol PLM Fk225.

Mälestus pööningul olevast ahjutükist elustus Heinol, kui ta võttis üles maja põrandat ja sealt suure ahjukiviga sarnases toonis kahhelkive leidis. Edasi tõidki jalad mehe muuseumiööl Mõniste muuseumi. Heino jagas meiega oma teadmisi ja kinnitas kuuldust, et igal kohalikul Mehkamaa perel võib olla kodus killuke kadunud Mõniste mõisast.

Esimesed kirjalikud allikad Mõniste kohta pärinevad aastast 1386. Uexküllide suguvõsa pärandi jaotamise paberites on ära nimetatud näiteks Mendis (Mõniste), Mustemettze (Kuutsi kant), Oyl (tõenäoliselt Oe), Cally (Kalli), Sarrego (Saru), Rese (Krabi kant), Sokyerve (Kikkajärve kant Krabil), Olde Caice (Vana-Kaika, polnud tänapäeva Kaika kohal), Uppehawde (Ubajärv).

Peamõis liikus selsamal 1386. aastal Sarru ning enne Liivi sõda, 1542. aastal, Mõnistesse. Mõisnikuks oli sellal Johann von Uexküll.

Liivi sõja ajal jaanuaris 1558 üritasid Vene väed Mõniste mõisat maha põletada, kuid löödi tagasi.

Põhjasõja ajal langes Mõniste mõis pärast 5.–6. augustil 1702 toimunud piiramist Vene vägede kätte.

Saru ja Mõniste mõis läksid 1764. aastal üle Kosküllide ja aastal 1837 Wulfi soole.

Wulfid olid majanduslikult kõige asjatundlikumad, sest suutsid mõisaid enda käes hoida tsaariaja lõpuni, mil need riigistati.

Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid omavalitsused järk-järgult mõisnike võimust vabanema. Muutused tipnesid Eesti Vabariigi loomisega 1918. aastal.

Vabadussõja ajal käis Mõniste neli korda käest kätte. Mõisahooned said tugevalt kannatada. Rasketel aegadel on abiks olnud iga kivi, mida sai näiteks teede täiteks kasutada. Selle tulemusena on võimalik kadunud mõisat  imetleda vaid fotodelt. Hea võimalus tutvuda mõisa ajalooga fotode ja lugude kaudu on külastada Mõniste mõisa pargis asuvat õpperada.

Mõniste Talurahvamuuseumis saab näha mitut Mõniste mõisast pärit eset. Ja see kollektsioon on tänu lahkele annetajale kasvanud. Tennämi väega!

Räägime alati külastajatele, et hoidke oma esivanemate asju nagu kullatükke koos lugudega. Kui see aga mingil põhjusel enam võimalik pole, siis usaldage need muuseumile, kus neid nõuetekohaselt hoitakse ja ka tutvustatakse. Tulkõ kaema!

---

---

<< Tagasi