Küünlapäev, tuntud ka kui pudrupäev, oli minevikus üks olulisemaid südatalve tähtpäevi. Sellega lõppesid kesktalv ja pikad pühad. Pudrupäevast algas kevadeootus, külma süda oli lõhki löödud. Küünlapäevaks pidid ketrustööd tehtud olema, algas kangakudumine. Samuti alustati teenistuslepingute sõlmimist: palgati sulaseid ja teenijatüdrukuid, suvilisi ja karjaseid.

Küünlapäeva on peetud ka naiste pühaks. Naistele anti sel päeval rohkem vaba aega: nad käisid külas, mõned ka kõrtsis. Sel päeval tegid mehed naiste eest koduse talituse ära. Sellest ja palju muust teeme juttu küünlapäeva muuseumitunnis.

Sõbrapäev ehk valentinipäev jõudis Eestisse koos riikliku iseseisvusega. Kuidas täpselt päev just Valentini nime sai, seda ei tea vist isegi tuul. Sellest hoolimata on tegemist igati toreda päevaga. Sõbrapäeval on sobiv hetk näidata oma sõbrale välja hoolivust, kiindumust ja armastust. Selleks sobib saata talle e-kaart, aga veel parem on meisterdada kaart ise. Meiegi valmistame muuseumitunnis sõbrale oma kätega toreda kaardi.

Vastlapäev lõpetab jõuludega alanud talvise lõbustusaja. Algab paastuaeg, mis kestab kuni lihavõttepühadeni. Vastlapäevaga seoses tuleb kõigepealt meelde liulaskmine. Vanasti seostati liu pikkust lina kasvuga, tänapäevaks on sellest saanud lihtsalt üks ütlus.

Vastlapäeva toiduks on traditsiooniliselt olnud seajalad ja hernesupp. Tänapäeval ei saa kindlasti läbi ka vastlakukliteta.

Vastlapäeval tehti veel kondist või nööbist vurri ja ennustati ilma. Ka meie mängime muuseumitunnis vastlamänge, ennustame ilma ja mõistatame mõistatusi.

Rohkem infot saab muuseumitundide kohta:https://monistemuuseum.ee/muuseumitnnid/


Liitu uudiskirjaga

Iga kuu ilmuv Vana-Võromaa muuseumide uudiskiri.

    Soovin saada uudiskirja aadressile:

    Lisainfo ja ilmunud uudiskirjad.