Juunis toimub pärandoskuste päev, kus tegevusi jagub nii suurtele kui ka väikestele: saab teha saunavihtu, õppida vikatiga niitmist ning uudistada hobuse etterakendamist.

Päevakava:

11.00–13.00 Saunapärimus ja vihtade tegemine – Eda Veeroja

13.00–15.00 Vikatite ettevalmistamine tööks, varre otsa panemine, pinnimine – Agu Hollo

15.00–17.00 Loogarakendi tutvustamine ja vankriga sõit – Pille-Riin Sarv

Võimalus minna suitsusauna.

Saunal on eestlaste jaoks olnud läbi ajaloo suur tähtsus. Suitsusaun pole olnud ainult pesemise koht. Saun oli kui pereliige, keda tulles teretati ja lahkudes tänati, kes kuulas ära kõik mured ja rõõmud, mida temaga jagasid. Saunas algas ja lõppes elu, saunast saadi abi pöördelistel aegadel ning seal viidi läbi rituaalseid pesemisi. Saun ei olnud kellelegi keelatud, ka väsinud teekäija tohtis talu sauna sisse astuda. Saunas oli alati hagu tule alustamiseks ja teekäija sai seal sooja ja puhata. Saun oli kui elupäästja.

Sauna juurde kuuluvad viht ja vihtlemine. Tänapäeval saab osta saunaviha poest, tanklast või turult. See on kiires tempos elavale inimesele hea võimalus. Teadlikumad inimesed otsivad aga paremaid lahendusi. Müügil olevatel vihtadel puudub enamasti info, millal ja kuidas need tehtud on. Hea asi saab minna paremaks, kui see on tehtud oskuslikult. Tervislikuma viha saamiseks võiks teada, mis ajal ja mil moel seda teha, milliseid taimi kasutada. Siin tulevad appi esivanemate talletatud rahvatarkused. Viha valmistamisele järgneb selle õige kasutamine.

Eda Veeroja on Haanjamaa Mooska talu perenaine ning Vana-Võromaa suitsusaunatraditsiooni elav kandja ja pühendunud edendaja. Ta on korraldanud palju töötube ja pidanud loenguid, et jagada teadmisi suitsusauna kütmisest, vihtlemisest ja saunasõnadest. Eda igapäevaelu on tihedalt seotud pärimuskultuuriga ning tema algatusel lisati suitsusaun 2014. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Eda sisustab kaks esimest aktiivset tundi praktiliselt vihtade tegemist õpetades ja samal ajal suitsusaunapärimust pajatades. Lisateadmisi on võimalik saada ka õigete kerisekivide valimiseks ning käia suitsusauna kütmist piilumas.

Osalejad saavad teadmisi suitsusaunakultuurist, kaasa omatehtud viha või kasutada seda sel päeval muuseumis suitsusaunas käies.

Agu Hollo juhendab vikatite tööks ettevalmistamist, varre otsa panemist ja pinnimist. Hästi ette valmistatud vikat muudab töö kergemaks, sujuvamaks ja tõhusamaks. Vikatiga niitmine toetab jätkusuutlikku maaharimist ning annab võimaluse olla loodusega lähedasem ja keskkonnateadlikum.

Agu on Haanjamaa juurtega mahetootja ja kogukonnaaktivist, kes juhib Hartsmäe talu Haanja looduspargis. Tema talu on ökoloogiliste sigade koduks. Agu pühendumus looduse säästlikule kasutamisele ning kogukonna heaolule on tema elu kese. Võib öelda, et ta elab iga päev pärandoskusi kandes ja edasi andes. Ta on pälvinud selle eest ka tunnustust, sh Rõuge valla elutööpreemia ja Maaeluministeeriumi teenetemärgi.

Päeva lõpetab Pille-Riin Sarv, kes tutvustab oma hobusel, kuidas õigesti loogarakendit siduda. Hea loogarakend tagab hobusele mugavuse ja ohutuse ning võimaldab peremehel teda kindlalt juhtida.

Pille-Riin Sarv on Hüti konverentsitalu perenaine, kelle südameasjaks on eesti raskeveohobuste hoidmine, kasvatamine ja tutvustamine. Pille-Riin usub, et hobustel on oluline roll inimeste sisemise tasakaalu saavutamises, õppimises ja kasvamises. Lisaks hobustele tegeleb ta koerte koolitamise ja kasvatamisega, juhendades koerasporditrenne, ning töötab Hargla Koolis õpetajana.

Osalustasu 15 € (pere- ja üksikpilet).

Registreerimine on soovitatav, kuid mitte kohustuslik. Võid lihtsalt kohale tulla või enne registreeruda registreerimislink. Lisainfo telefonil 5804 6692.

Pärandoskuste päevade läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtprogrammi projekt „Vana-Võrumaa pärandoskuste väärtustamine“. Kogu aasta sündmuste kalendriga on võimalik tutvuda https://monistemuuseum.ee/tootoad/

---

---

<< Tagasi