Eesti rahvakalendris poolitab rukkimaarjapäev rukkikülviaja, kusjuures rukkimaarjapäeval endal ei olnud külvamine soovitatav. Mitmel pool on sel päeval peetud just külviga vahet. Rukis peaks aga selleks ajaks tavapäraselt ära lõigatud olema isegi põhja pool.

See on aeg, mil on austatud esivanemaid, peetud laatu ja kirmaseid. Kui küpsetada suureks rukkiema päevaks leiba, võtta pätsike või esimene viil, määrida sellele mett või värsket võid ja viia see oma pühapaika, siis maksab soovida, et viljast ja leivast puudu ei tuleks.

Rukkimaarjapäeval kaeti laud ka saunas, et esivanemate lahkunud hinged tuleksid koju ja saaksid seal süüa, juua ja rõõmutseda.

– Rukkimaarjapäeval võid õuna hakata sööma, siis saavad õunad valmis. (Kanepi)

– Rukkimaarjapäeval pidi hein tehtud olema ja rukis leigatud. Ega siis kõik ei jõudnud, aga igaüks püüdis küll. (Iisaku)

– Rukkimaarjapäevaks tuleb ära korjata ravimtaimed, sest pärast ei ole neil enam tervistavat toimet.


Liitu uudiskirjaga

Iga kuu ilmuv Vana-Võromaa muuseumide uudiskiri.

    Soovin saada uudiskirja aadressile:

    Lisainfo ja ilmunud uudiskirjad.