Puura-Juulust ja kahe ajastu trompeteist

Mõniste oli eriti möödunud sajandil tuntud laialdase muusikaharrastuse poolest, näiteks kuulus 1930. aastate lõpul kohalikku segakoori üle 80 laulja. Laulmist ja pillimängu peeti elu loomulikuks osaks ning erandeid võeti puudena. Kõnekäänuks sai mehkamurrakuline „loll ku Puura-Juulu, kis ei mõista esiki viiulit mängi“. Viiul on ju üks tundlikumaid pille ja muusikakoolideski õpitakse seda mängima tavapärasest tunduvalt pikema aega. Seletuseks, Puura-Juulu osanud viiulit mängida küll, kuid otsustas mingi peo ajal poogna asemel kirvest kasutada ning viiuli-kirve koosluses jäänud tähtsam ja õrnem pool selgelt alla.

Segakoor tegutseb Mõnistes praegugi, puhkpilliorkester on tegutsenud kahel ajastul, Eesti Vabariigis ja Nõukogude okupatsiooni ajal, ning mõlemast on Mõniste Talurahvamuuseumis ka esemeline pärand. Püsinäitusel on väljas Tšehhi päritolu puhkpillid. Üks klahvidega trompet lisandus kogusse aga alles 8. aprillil.

Orkester sai alguse aastal 1926. aastal. Tollases Tšehhoslovakkias Brno tehnilises kõrgkoolis õppis tookord mees nimega Eduard Kõomägi. Tema nimele saatis Sõõru talu peremees Johannes Kirschenberg 15. märtsil 8300 Tšehhoslovakkia krooni väärtuses (vastas paar aastat hiljem kehtima hakanud 946,20 Eesti kroonile) pangatšeki. Raha olid annetanud kohalik kool, vallavalitsus, tuletõrjeüksus ja ka talumehed, viimaste hulgast paistsid suurema summaga silma Kasuk, Orro ja Ruven.

Tšehhimaalt pandi Eesti poole teele kokku 14 pilli ja juba samal aastal algasid proovid – esialgu kaks, siis kord nädalas, tavaliselt pühapäeviti mängijate kodudes. Esimene orkestrijuht Johannes Kirschenberg (hiljem Juhan Kirsimäe) andis 1928. aastal ameti üle Valter Sillale ja viimane omakorda 1938. aastal Johannes Lepale. Peamine tegevus oli mängimine pidudel tantsu saateks, kontserte anti vähe. Orkestri tegevus hääbus Nõukogude okupatsiooni aegu aastatel 1940.–1941.

1964. aastal loodi orkestri teine koosseis, kuhu kuulus ka seitse Eesti Vabariigi aegse koosseisu mängijat (Richard Lindpere, Hugo Kirsimäe, Adalbert Paas, Hugo Hanimägi, Elmar Pihu, Elmar Aare ja Hugo Hirjel). Teine koosseis alustas 16 mängijaga, orkester tegutses 1976. aasta lõpuni. Kokku käis orkestrist läbi 43 mängijat. Proovid toimusid kord nädalas ja osa võeti kõigist tollase Võru rajooni laulupidudest ning mõistagi kohaliku kultuurimaja, sovhoosi ja kooli korraldatud ettevõtmistest. Suurimaks saavutuseks oli ilmselt osavõtt 1969. aasta üldlaulupeost.

Orkester hääbus vanemate mängijate halveneva tervise ja nooremate ärakolimise tõttu. 1977. aastal lahkus Mõnistest ka Alfons Visla, kes oli juhatanud orkestrit kogu teise koosseisu tegevusaja alates 1964. aastast.

Värskelt Mõniste Talurahvamuuseumi jõudnud trompetil mängis aastaid Ernst Sepmann. Toodetud on see Peterburis, tollases Leningradis aastal 1963. Trompeti laieneval osal on tehasemärk – noodivõti pärja kohal, selle all poolkaares venekeelne tekst „Ленинград“ ning selle all omakorda seeriamärk No 124041/1963г. Pillid soetati Mõniste sovhoosi ametiühingu raha eest 1964. aasta sügisel orkestrikomplektina küll tunduvalt lähemalt – Valga kultuurikauplusest.

Mõniste puhkpilliorkestri esimese kooseisu pille on võimalik näha Mõniste muuseumi püsiväljapanekus.

Mika Raudvassar

 

 

 

Puhkpilliorkestri I ja II  koosseis

 



Liitu uudiskirjaga

Iga kuu ilmuv Vana-Võromaa muuseumide uudiskiri.

    Soovin saada uudiskirja aadressile:

    Lisainfo ja ilmunud uudiskirjad.