MTÜ Eesti Maaturism eestvedamisel on käimas sauna-aasta, millega soovitakse meelde tuletada (vanu) saunakombeid ning edendada tervislikku saunakultuuri.

Mõniste Talurahvamuuseum võtab sauna-aasta tegemistest osa, pakkudes nii suitsusauna

kasutamise võimalust (https://www.sauna2023.ee/et/saunad-ule-eesti/moniste-talumuuseumi-saunad-10) kui ka saunateemalist haridusprogrammi „Suitsusauna kombestik“ (https://monistemuuseum.ee/muuseumitnnid/suitsusaunapaev/).

Vana-Võrumaa suitsusaunapärand on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. Suitsusaun pole läbi ajaloo olnud ainult pesemise koht. Saun oli kui pereliige, keda tulles teretati ja lahkudes tänati, kes kuulas ära kõik mured ja rõõmud, mida temaga jagati. Saunas algas ja lõppes elu, viidi läbi rituaalseid toimetusi ja parandati tervist. Saun ei olnud kellelegi keelatud: ka väsinud teekäija tohtis talu sauna sisse astuda ja ööbima jääda. Seal oli alati hagu tule alustamiseks ning teekäija sai seal sooja ja puhata. Saun oli kui elupäästja.

Tänapäeval on saun enamasti lõõgastumiseks. See on seltskondliku ja avatud suhtluse paik, kus ei öelda ega käituta halvasti. Arvamus, et suitsusaun ei puhasta mitte ainult ihu, vaid ka hinge, on jõus ka praeguste saunaliste seas.

Muuseumitunnis saab teada, millega sauna köetakse ja millest tehakse saunavihtu. Jutu taustaks kütame ka muuseumi suitsusauna. Selleks saab käe külge panna puude saagimisel ja lõhkumisel. Käime uudistamas ka vanemat tsaariaegset sauna. Tunni lõpuks on laps saanud ülevaate suitsusaunakommetest ning vastuse küsimusele, kuidas on võimalik tervislikult ilma korstnata saunas käia.

---

---

<< Tagasi