Suitsusauna pärimust tutvustav töötuba 28. juuni kell 11
Saunal on eestlaste jaoks olnud läbi ajaloo tähtis roll.
Suitsusaun pole olnud ainult pesemiskoht. Saun oli kui pereliige, keda tulles teretati ja lahkudes tänati, kes kuulas ära kõik mured ja rõõmud, mida temaga jagasid. Saunas algas ja lõppes elu, saadi abi pöördelistel aegadel inimese elus ning toimetati rituaalseid pesemisi. Saun ei olnud kellelegi keelatud: ka väsinud teekäija tohtis talu sauna sisse astuda ja sinna ööbima jääda. Seal oli alati hagu tule alustamiseks ning teekäija sai seal sooja ja puhata. Saun oli kui elupäästja.
Sauna juurde kuuluvad viht ja vihtlemine. Tänapäeval saab saunaviha osta poest, tanklast või turult. See on kiires tempos elavale inimesele hea võimalus. Teadlikumad inimesed otsivad paremaid lahendusi. Müügil olevatel vihtadel puudub enamasti info, millal ja kuidas need tehtud on. Hea asi saab minna paremaks, kui see on tehtud oskuslikult. Tervislikuma viha saab, kui teada, mis ajal ja mil moel seda teha tuleb, milliste taimedega saab vihta rikastada. Kõik need teadmised on rahvatarkuses olemas.
Eda Veeroja, praktik, saunaperenaine ja Vana-Võromaa suitsusaunakultuuri UNESCO kultuuripärandisse kandmise eestseisja sisustab kaks tundi praktiliselt vihtade tegemist õpetades ja samal ajal suitsusaunapärimusest pajatades.
Järgneb muuseumituur, mille käigus põigatakse tsaariaegsesse sauna, lisaks saab uudistada Andres Treiali fotonäitust „Mõskmisõ luuminõ“.
Päev lõpeb võimalusega minna suitsusauna leili viskama ja omatehtud vihta proovima. Lisateadmisi on võimalik saada ka õigete kerisekivide valimisest ning piiluda, kuidas köetakse suitsusauna.
Koolitust rahastavad Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.
Koolitus maksab 5 eurot osaleja kohta. Lapsed on tasuta ja neile on muuseumi territoorium koolituse ajaks turvaline mängimise koht, kus võimalik tutvust teha küüliku ja kanadega ning mängida kaltsuvaipadel talulaste mängumaal.
Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine: airi.ryytli@wi.ee, telefonil 580 46692.