Selles rubriigis tutvustame Mõniste Talurahvamuuseumis olevaid vanu tööriistu.

Kuna aeg ja meie igapäevaelu muutub väga kiiresti, siis peame vajalikuks neist esemetest rääkida ja selgitada, mis töid nendega tehti, et mõista seeläbi paremini oma esivanemate elukorraldust ja igapäevaeluga toime tulemist.

 

LINALÕUGUTUSMASIN EHK LINAJAHVATUSMASIN     MF _ 662:1 E 217:1

Lina oli meie esivanematele väga oluline taim. Lina kasutati riideesemete valmistamiseks ja hoonete soojustusmaterjalina, takust tehti nööri.Mõniste Talurahvamuuseumi eksponaatide hulgas on palju linatöötlemisriistu ja linatöödega seotud esemeid. Üks põnevamaid neist on hobujõul töötav puust linalõugutusmasin ehk linajahvatusmasin.
Masinaga tehti ära üks raskemaid töid lina töötlemisel – linade kolkimine, mille käigus löödi linaluud kiudude küljest lahti. Käsitsi tehti seda tööd kolgitsaga ühe-kahe linapeotäie kaupa, aga masina labale mahtus korraga umbes 30 peotäit lina. Hobune kamandati rullikuid üle linade vedama ja rullid vajutasid linaluud katki.
Masin tegi päris suurt lärmi, nii et veohobuseks sobis vana ja rahulik loom, kes mürinat ei kartnud. Hobuse taga käis inimene, kes kolme-nelja ringi järel keeras linadel teist külge. Hobust selleks ei peatatud. Hobusel tuli käia umbes 100 tiiru, et linaluud täielikult puruks läheksid. Siis võeti linad labadelt maha, aga need olid üksteise küljes kinni justkui pikk lint. Ühest kohast tõmmati lint lahti, siis asetati jalg lindi peale ja peotäite kaupa võeti linad lindist lahti. Lahtised linad pandi puntrasse, seoti kokku ja viidi hoiule. Masinale pandi uus labatäis linu. Pärast kolmandat labatäit pühiti sälguvahed luuaga linaluudest puhtaks.

Mõniste muuseumis oleva linamasina valmistas taluperemees August Kargaja 1940. aasta paiku Mõniste valla Jaanuse talus. Masinat kasutati kuni 1960. aastani. Masina andis muuseumile 1995. aastal Lembit Kargaja.

 

 

 

 

 

 

Fotod linalõugutusmasinast: MF _ F 192:18/n        MF _ F 192:19/n        MF _ F 192:20/n

 

 

 

LINALÕUGUTI  (LINAKORGITS VÕRU KEELES)

Kuigi tööriist ise on üpris tavaline, maalitakse muinasjutus „Linataime üheksa surma“ sellest üsna tume pilt. Nimelt mängib lõuguti tähtsat rolli linase kanga valmimises, mida muinasjutus võrreldakse üheksa surmaga:

  1. Peade mahalöömine e. seemnekuparde eemaldamine.
  2. Uputamine e. linataimede tiigis leotamine.
  3. Luude murdmine e. linavarte katki murdmine, lõugutamine.
  4. Mõõgaga liha luude küljest raiumine e. linaluude rabamine.
  5. Raudoradega torkimine e. linakiudude kammimine läbi linakammi.
  6. Poomine e. linakiudude keerdu keeramine/ketramine.
  7. Venitamine e. linase lõnga kerimine üle niksi/venituspulga.
  8. Puuga peksmine e. kangaspuudel kudumine.
  9. Liha lõikamine e. valmis kanga lõikamine kääridega.

Peale selle piinateekonna läbimist valmis ilus linane kangas, mille üle muinasjutus kirjeldatud õnnetu kannataja võis ainult uhkust tunda. Kangast valmistati kogu talupere suverõivad, millele tikiti kaunistuseks värvilised mustrid ja kanti uhkusega nii tööl kui kirikus.
Moniste Talurahvamuuseumisse jõudnud linalõuguti tuli välja Saru küla Saare talu küüni põranda remontimisel. Küüni põranda alla oli ehitatud salajane peidukoht, milles asusid tünn ja linalõuguti. Tünn oli leidmise ajal tühi ja küllap olid seal hoitud esemed, näiteks toiduained, hiljem kasutusse võetud. Sõja ajal peideti sageli riided ja toiduained maa sisse, kui oli vaja kodunt põgeneda.

Miks aga oli vaja peita linalõugutit – ühte tavalist talu tööriista? Seda saab ainult oletada, pole kelleltki küsida. Võibolla peideti lõuguti siis, kui Saare talu pere oli sunnitud astuma kolhoosi liikmeks. Kolhoosi liikmete vara loeti ühisvaraks ja võeti ühiskasutusse. Ehk lootsid tööriista peitjad vaikselt, et talude aeg tuleb uuesti tagasi ja siis on lõuguti talus hädavajalik tööriist. Õnneks ei ole 60-70 aastat peidikus ootamist korralikule kasepuust valmistatud tööriistale halvasti mõjunud. Ka täna võiks sellega linaluid jahvatada, nagu seda tööd siinkandis nimetati. Oleks ainult mida jahvatada.

 

 

 

MF _ 1131:1 E 340:1

 

 

 

 

Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 59 €.

Osta muuseumikaart

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid