Üleskutse konkursile Mõniste Päkapikumaa 25!

20 oktoober, 2021

 

Kutsume kõiki, kes on külastanud aastate jooksul Mõniste ja Karisöödi Päkapikumaad, saatma meile oma meenutusi ja pilte külastustest. Soovime 25 juubeliaasta täitumise puhul teha fotode ja lugude näitust läbi veerandsaja.

Saatmiseks võib kasutada meiliaadressi airi.ryytli@wi.ee, tulla ise kohale Mõniste Talurahvamuuseumisse või postitada muuseumi Facebooki lehele.

Palume juurde lisada, kui te ei soovi loo või foto avalikustamist ja saadate info vaid arhveerimise eesmärgil.

Oleme ette tänulikud teie meenutuste ja pildimaterjali eest! 🙂

Erilisemad saavad meie pool tänatud ja külastajate poolt märgatud 😉

 

                                                                                                                       Foto 18.detsember 1998.a.


November Mõniste Talurahvamuuseumis

20 oktoober, 2021

Võro keele nädala raames toimuvad 1.-5. novembrini Mõniste Talurahvamuuseumis võrukeelsed tegevustunnid.

Tund koosneb kahest erinevast osast. Esimene pool tunnist on rahulik ja hingedeajale omane küünla valgel jutu vestmine ja teine osa on maastikumäng.

Soovime kaasa aidata võru keele säilimisele seda rääkides ja õpetades. Jutustamisele tuleva loo valikul sai oluliseks just kirjaniku sünnikoht Võrumaal Rõuge vallas Sännas. Tegemist on nimilooga Juhan Jaigi raamatust Kaarnakivi, kus peategelane Mesimoka Taavet kehastub isevalmistatud nukuks ja tutvustab läbi jutustaja suu nii muuseumis olevaid looga seotud vanu esemeid kui ka Eesti rahvuslooma.

Kuna Mõniste Talurahvamuuseum on Eesti vanim vabaõhumuuseum, siis kuulub meie muuseumi külastuse juurde välitegevus. Sügisvärvid loodusest on taandunud ja toonidest jäänud valdavaks pruun ja hall. Muuseumiterritoorium aga on kaunistatud paljude värviliste sedelitega, millel küsimused võru keele meelde tuletamiseks ja õppimiseks. Mäng sobib kõigile vanuseastmetele. Nooremad asuvad teele koos juhendajatega ja vanaemad lapsed paari kaupa või üksinda. Koguda tuleb õigeid vastuseid ehk punkte ja parimad saavad tunnustatud.

Võro keelne mäng jääb kõigile külastajatele muuseumi õuele avatuks kogu novembri kuuks ja vahetab välja detsembrikuised Mõniste Päkapikumaa 25 aasta juubelipidustuste sündmused.

Aga enne kui maa saab end aastalõpu pühademeeleollu rüütada, kuulub novembri juurde videviku pidamine ehk õhtuhämaruses enne tule ülesvõtmist koos istumine ja juttu vestes aja veetmine’. Sellest kombest inspiratsiooni saanuna sündis Videvikutund. Jutustame Kaarnakivi loo ja tutvustame looga seotud vanu esemeid, meisterdame võsavillemi maske ja mängime teemaga seotud mänge. Maske on tarvilik kasutada nii mardi- kui kadripäeval santi jooksma minnes, et säiliksid Eesti rahvakalendrile iseloomulikd tähtpäevad. Videvikutnnid toimuvad 8.-26. novembrini.

Muuseumitunide tellimiseks kirjutage airi.ryytli@wi.ee või helistage 580 466 92.


Leiva-ja pudrunädal

19 oktoober, 2021

Traditsiooniks saanud sügisesel leiva-ja pudrunädalal said osalejad tundma õppida teravilju ja teada, mida saab rukkist, nisust, odrast ja kerast.  Poovisime läbi tööd rehepeksust jahvatamiseni kiviaegsel ja taluaegsel viisil. Paljudele uued sõnad meie esivanemate igapäevaelus kasutatavate tööriistade kohta said meelde tuletatud nii töö tegemise käigus, kui läbi mängitud leiva teekonnal ning vormistatud meenutuseks kaasavõetavale töölehele.

Noorimatele oli kaasa elamiseks E. Niidu raamatu põhjal lauanukuteatrietendus “Kanaema kook”

Tõdemus: “Jah, leiva teekond lauale vanasti oli pikk ja toimetusi täis” kajas läbi laste arvamustest. Kui tulevikus meenub osalejatel sõna kuuldes või tööriista nähes kas ader, külimit, sirp, koodid, sari, leivaastja või -labidas on imeline. Kui aga suureneb austus toidu vastu, olgu see poest ostetud või kodus tehtud, sai jõutud eesmärgini.

Leiva-ja pudrunädala fotosid on võimalik näha https://monistemuuseum.ee/pildid/leiva-ja-pudrunadal/


Muuseumitund Sügise seitse nägu tõi muuseumisse molbertid ja värvid

5 oktoober, 2021

Selleks, et väikestel kunstnikel oleks mida maalida, käsime kõigepealt metsarajal otsimas sügise märke ja vaatlemas värve. Sügise juurde kuuluvad saadused metsast, aiast, põllult. Mängisime sügislaata, kus sai vahetada erinevaid saadusi. Osavuse ja kiiruse sai proovile panna õunte ja peetide korjamise võislusel.

Nähtu ja kogetu sai tunni lõpus paberile, abiks molbert nagu päris kunstnikel ja akrüülvärvid. Vikerkaar võtmesõnaks, kordasime värviringi abil enne maalima hakkamist põhivärvidest sekundaarvärvide segamist.

https://www.facebook.com/monistemuuseum

 


Tammepuised mälestuspingid Mõniste muuseumis

27 september, 2021

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Alfred Lepa mälestuspink

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mälestuspink Pauline Kenk ‘le

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pingid on tammepuust voolinud puukujur Andres Rattasepp

 

 

 


Rehetare kutsub taas üle läve astuma

27 september, 2021


 

 

 

 

 

 

 

Rehetare põrand enne

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rehetoa põrand enne uuendamist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rehetoa põrand pärast uuendamist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pärast uuendamist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pärast uuendamist

 

 

 

 

 

 


Kaks Mõniste muuseumi endist juhti saavad nimelise mälestuspingi

31 august, 2021

Mõniste muuseumi asutaja ja esimene juhataja oli Alfred Lepp (aastatel 1948–1963).

Ta sündis 19. jaanuaril 1900 Saru külas Alanurme talus ning õppis Saru Jaanimäe algkoolis, Hargla köstrikoolis, Võrus poeglaste gümnaasiumis, Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli teoloogia-filosoofiaosakonnas. Alfred Lepp ordineeriti kirikuõpetajaks 1932. aastal. Kirikuõpetajana töötas ta Rõuge Maarja koguduses ja Tallinna Pauluse koguduses kuni 1935. aastani. Aastatel 1935–1940 tegeles ta Tartus kristliku hingehoiuga ja tervislike eluviiside õpetamisega. Lepp oli ise veendunud taimetoitlane ning koostas ka taimetoitude valmistamise ja serveerimise õpiku.

Alfred Lepa ilmalik eluperiood algas 1944. aastal, kui ta pöördus tagasi oma kodutallu Sarus. Kodukohta naasnud, kasutas ta oma suurepärast organiseerimis- ja lauluoskust näidendite lavastamiseks („Lõbus talupoeg“, „Rohelisel aasal“).

  1. aastal valiti Alfred Lepp Mõniste rahvamaja juhatajaks. Enne sõda oli valminud uus rahvamaja ja kohalikul rahval olid juba varasemast pikad kooskäimise traditsioonid. Hea organiseerimistöö tõstis Mõniste rahvamaja 1948. aastal parimaks maakultuuriasutuseks Eesti NSVs. Kõrge autasu vastuvõtult kodu poole sõites tekkiski Lepal idee rajada rahvamaja juurde muuseum. Algas esemete kogumine.

15 aasta jooksul koguti muuseumi 2850 eset. Kui rahvamaja teisel korrusel asunud muuseumituba jäi eksponaatide mahutamiseks kitsaks, sai muuseumi uueks koduks 1955. aastal endine tarvitajate ühisuse külakaupluse hoone. Seegi hoone jäi peagi kitsaks ja Alfred Lepp alustas kaupluse õueosale 19. sajandi teise poole popsitalu väljaehitamist. Hoonete kompleksi kuulusid rehielamu, saun, ait ja püstkoda. Eeskujuks oli naaberkrundil asunud Ala talu hoonestik, mis oli selleks ajaks juba hävinud.

Alfred Lepp oli suurepärane rahva innustaja ja organiseerija. Paari aastaga leidis ta lähikonnast sobivad hooned, pidas läbirääkimisi nende omanikega, korraldas külarahva abiga hoonete kohaletoomise ja kokkupaneku. Lõpuks sisustas ta hooned 19. sajandi taluesemetega ja meisterdas rehielamusse Mõniste põliselanike Hipõ ja Mehka kuju.

Muuseumi kuulsus kasvas üle maakonna piiride: aastas külastas muuseumi 3000–4000 huvilist. 1957. aastal sai isetegevuslikust muuseumist riiklik muuseum ja selle esimeseks juhatajaks kinnitati mõistagi Alfred Lepp, kes oli selles ametis kuni oma vanaduspensionile minekuni 1963. aastal.

1963.- 1966. aastani töötas muuseumis vanemteadurina Mare Aun ja 1966-1969. töötas vanemteadurina Helju Kallus,  kes Alfred Lepa kogutu arvele võtsid ja fondipäevikusse registreerisid. Alfred Lepp  oli küll innukas koguja kuid paberimajandus ei olnud tema tugev külg.

1969.–1988. aastani juhatas Mõniste muuseumi Pauline Kenk.

Pauline Kenk (Trummal) sündis 23. augustil 1933 Pihkva kubermangus Kulovo külas, kuhu tema vanavanemad olid välja rännanud Rõuge kihelkonnast. Kodus räägiti ja õpetati eesti keelt, kuid kooliteed alustas Pauline kohalikus venekeelses koolis. II maailmasõja keerises rändas pere ühest kohast teise, kuni 1943. aastal jõuti Eestisse – Mõnistesse. Pauline alustas kooliteed uuesti Saru 7-klassilises koolis, kus ta väga heade tulemustega kevadeks esimesest klassist kolmandasse klassi üle viidi. Järgnesid õpingud Valga arve-plaanimajanduse tehnikumis ja Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatika-loodusteaduskonnas, mille ta lõpetas geograafina.

Pauline alustas tööd bioloogia- ja geograafiaõpetajana Jõgevamaal. 1961. aastal ta abiellus ja 1968. aastal kolis pere Võrru. Esialgu töötas Pauline Kenk Punase Risti Võru rajoonikomitees, aga alates 1969. aastast Mõniste muuseumis.

Paula Kenk jätkas alustatud tööd äärmise põhjalikkusega kirjeldas ta kõiki kogutud esemeid ja kogus juurde veel üle 2000 eseme. Tema kalligraafilise käekirjaga on täidetud kümned inventariraamatud, kus iga mõõdetud millimeeter, iga kirjapandud sõna on 100% täpne. Oma vaiksel ja rahulikul moel juhendas ta ekskursioone ja õpetas koolilapsi ajalugu armastama. Tema tegi ühest esemekogust lõpuks kõikidele nõuetele vastava muuseumi. Tema põhjalikku tööd on hinnatud paljude tänu- ja aukirjadega, 1988. aastal ka toona muuseumitöötajatele antava kõige kõrgema autasu – ENSV ülemnõukogu presiidiumi aukirjaga.

1988.–2021. aastani juhatas Mõniste muuseumi Hele Tulviste.

Tänuks ja meenutuseks on Mõniste Talurahvamuuseum koostöös Võru Instituudi ja Rõuge valla juhtidega otsustanud paigutada sel sügisel muuseumi Alfred Lepa nimelise ja Pauline Kengi nimelise mälestuspingi. Tänud Mehkamaa Pärandihoidmise Seltsile, kes projekti kirjutas ja Eesti Kultuurkapitalile kes projekti toetas. Nimeliste mälestuspinkide avamine toimub 11. septembril algusega kell 16.00 Mõniste Talurahvamuuseumis.

Teksti on koostanud Hele Tulviste

Mälestuspinkide paigaldamist toetas Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital. Avamist toetasid Rõuge Vallavalitsus ja Mehkamaa Pärandihoimise Selts.


Mõnistes näeb vanimat põllutööriista

28 juuli, 2021

Sirp (võru keeles tsirp) peaks olema kõige vanem põllutööriist ja üks vanemaid tööriistu üldse.

Mesopotaamias on leitud algelisi sirpe, millel võib vanust olla isegi kuni 20 000 aastat.

Sirp on levinud põllutööriist üle kogu maailma, kuid selle suurused ja kujud paikkonniti varieeruvad.

Eestist on 17. sajandist teada, et suuremate põldude omanikud kutsusid viljalõikusele suurel hulgal naabreid appi, et vili ühe päevaga lõigatud saaks. Vilunud lõikajatele lisaks olnud väljal noorikud vihke sidumas ning mehed hakke tegemas ja vilja koju vedamas.

Viljalõikajad töötanud kodust kaasa toodud sirpidega kõrvuti reas igaüks oma lõikusjaol.

Talgulistele anti söögiks kuivatatud kala, leiba, putru, joogiks olnud kali. Pärast töö lõppu mindud pillimehe juhtimisel kirikumõisa tantsima.


Põimukuu keskne tähtpäev on rukkimaarjapäev

28 juuli, 2021

Eesti rahvakalendris poolitab rukkimaarjapäev rukkikülviaja, kusjuures rukkimaarjapäeval endal ei olnud külvamine soovitatav. Mitmel pool on sel päeval peetud just külviga vahet. Rukis peaks aga selleks ajaks tavapäraselt ära lõigatud olema isegi põhja pool.

See on aeg, mil on austatud esivanemaid, peetud laatu ja kirmaseid. Kui küpsetada suureks rukkiema päevaks leiba, võtta pätsike või esimene viil, määrida sellele mett või värsket võid ja viia see oma pühapaika, siis maksab soovida, et viljast ja leivast puudu ei tuleks.

Rukkimaarjapäeval kaeti laud ka saunas, et esivanemate lahkunud hinged tuleksid koju ja saaksid seal süüa, juua ja rõõmutseda.

– Rukkimaarjapäeval võid õuna hakata sööma, siis saavad õunad valmis. (Kanepi)

– Rukkimaarjapäeval pidi hein tehtud olema ja rukis leigatud. Ega siis kõik ei jõudnud, aga igaüks püüdis küll. (Iisaku)

– Rukkimaarjapäevaks tuleb ära korjata ravimtaimed, sest pärast ei ole neil enam tervistavat toimet.


Muuseumi rehetare saab uue savipõranda

28 juuni, 2021

Muuseumi külastajad näevad tänavu suvel, kuidas tehakse savipõrandat. Muuseumi rehetare vana põrand on juba 30 aastat vana ja üsna auklikus kulunud. Sellel suvel teeb meistrimees tarele uue põranda. Kel huvi, saab tööde käigule pilgu peale heita.

Tavapäraselt ei tehtud põrandat ainult savist, vaid sellele lisati näiteks linaluud ja muudki. Mida täpsemalt, seda näeb juba muuseumis. Jälgi infot muuseumi kodulehelt või Facebookist!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mõniste Talurahvamuuseumi rehielamu 2016. a.

Autor: Janek Joab

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rehetare põrand, mida hakatakse uueks tegema.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mõniste muuseumi rehielamu 1961

MF _ F 30:5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mõniste muuseumi rehielamu ekspositsioonis 1959-1963

MF _ F 25:21


Värsked postitused

Broneeri külastus

    Vaata ka

    Siin on turvaline
    Vana-Võromaa muuseumid
    Võru Instituudi uudiskiri banner
    Vana Võrumaa muuseumid