Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.
Vaata ka
Koolivaheajal valmistume lihavõteteks
28 märts, 2025
Lihavõtete tähistamine saab alguse nädal enne ülestõusmispühi palmipuudepühaga (rahvakeeli urbepäev), mil tuppa tuuakse pajuoksad. Seejärel saabub vaikne nädal. Rahvapärimuse järgi ei tohi sellel ajal teha mürarikkaid töid ega käratseda.
Seda, millised tööd ja pühade-ettevalmistused siiski lubatud olid, saab teada, kui tulla 17. aprillil kell 10 Mõniste Talurahvamuuseumi lihavõtteid tähistama. Hea ilma korral küpsetame toimetuste vahepeal lõkkel pannkooke.
Üritus kestab ligi neli tundi. Hind 5 eurot osaleja kohta. Osavõtuks on vaja eelregistreeruda: mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8528.
Kohtumiseni Mõniste Talurahvamuuseumis!
Aprillikuu pärandipäev Mõniste muuseumis
28 märts, 2025
Aprillis toimub muuseumis juba kolmas pärandoskuste päev sel aastal. Seekord õpetab Liispet Jalandi traditsiooniliste piirdeaedade valmistamist ja Meelis Kihulane annab teadmisi noa ja kirve õigest käsitsemisest ning teritamisest.
Liispet Jalandi on Mõniste Talurahvamuuseumi koguhoidja, lõpetanud Tartu Kutseharidusekeskuse tisleri erialal ja Kõrgema Kunstikooli Pallas mööblirestauraatori-konservaatori erialal. Liispet on kirjutanud 2023. aastal ka artikli ajakirja Pööning erinumbrisse Hoov (https://monistemuuseum.ee/lugu/pilguheit-traditsioonilistele-piirdeaedadele/).
Meelis Kihulane on rahvapärase puutöö meister ja õpetaja, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu traditsiooniliste puutöötehnikate mentor, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse 2018. aasta Pärandihoidja auhinna laureaat ning „Käsitöö meeste aasta 2021“ eestvedaja.
Päevakava:
10.00–13.00 Liispet Jalandi. Traditsioonilised piirdeaiad – millal, millest ja kuidas?
13.00–13.30 Lõuna (palume toidu ise kaasa võtta).
13.30–16.30 Meelis Kihulane. Nuga ja kirves. Teritamine. Käsitsemine. Õige tehnika nende kasutamisel.
Soovi korral võtke kaasa oma nuga ja/või kirves.
Kogu päeva osalustasu 15 eurot sisaldab juhendamist ja materjale.
Registreerimine /link luuakse uuel nädalal/
Lisainfo telefonil 5804 6692.
Giidituur mööda Mehkamaad
28 märts, 2025
Hävinud Mõniste mõisa peahoone (AM N 44645:1)
Mõniste Talurahvamuuseum pakub gruppidele ümbruskonda tutvustavat giidituuri, mille pikkus on ligi neli tundi. Tuur algab Mõniste mõisa pargi juurest, seejärel külastatakse teele jäävaid huvipunkte ja käiakse muuseumis. Retk lõpeb Saru külas asuvas ristimetsas või soovi korral Tellingumäe vaatetorni juures.
Mõniste mõisa (Menzen) kohta on teateid juba aastast 1542. Viimased mõisnikud von Wulfid lahkusid siit aga enne vabadussõja algust. Nüüdseks on mõisasüda täielikult hävinud, kuid avastada saab 1840. aastal rajatud mõisaparki, kuhu on paigutatud ka mõisa ajalugu tutvustavad infotahvlid.
Üle tee Võru-Valga maantee ääres on karudega betoonskulptuur – meenutus Nõukogude ajal moes olnud maanteekaunistustest.
Edasi Kuutsi küla poole jääb „Eesti kodu“ mälestuskompleks, mis avati 2006. aasta juunis kunagise Mäekonnu talu maadel. See on pühendatud kõikidele eesti kodudele, mis said sõjakeerises kannatada, ja inimestele, kes oma kodudest välja ning perekonnast ja kodumaast eemale aeti.
Kuutsi külas asuv Mõniste Talurahvamuuseum (asutatud aastal 1948) on vanim vabaõhumuuseum Eestis. Muuseumis teeme tutvust eluoluga muinasajast kuni 20. sajandi esimese pooleni.
Muuseumis saab teha ka käelisi tegevusi: kanda kaelkookudega vett ja saagida kahemehesaega puid, kevadest sügiseni saab toita ka küülikut ja kanu. Muuseum asub kaunis looduses, kus on mõnus piknikut pidada ja lastel lõbus tsõõriplatsil askeldada.
Muuseumi juurest Valga poole sõites keerame Mehkalt Valga-Mõniste kitsarööpmelise raudtee endisele tammile. Rongiliiklus toimis siin 1903.–1970. aastani, kuid suurem osa raudteejaamast ning seda ümbritseva asula hoonetest on säilinud tänapäevani.
Valga-Võru maanteele jõudes, umbes 200 m enne Saru saekaatri teeotsa, asub ristimets. Tänapäevani on siin kandis kombeks, et kui matuserong Hargla surnuaia poole suundub, peetakse ristimetsa juures kinni ja tehakse tee ääres kasvavale puule rist. Seda selleks, et surnu ei saaks kodukäijaks.
Soovi korral on võimalik edasi sõita ka Riigimetsa Majandamise Keskuse Tellingumäe vaatetorni juurde, kust avanevad kaunid vaated Mustjõe luhtadele ja Lõuna-Eestile omasele kuppelmaastikule. Taamal paistab juba Lätimaa, sest siinsamas läheduses ühineb Mustjõgi Eesti-Läti piirijõeks oleva Koiva (Gauja) jõega.
Giidituuri osalustasu on 5 eurot lastele, neid saatvatele õpetajatele tasuta.
Tuuril osalemiseks on vaja eelregistreeruda: mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538.
Tulge muuseumisse vastlapäevale!
26 veebruar, 2025
Mõniste Talurahvamuuseumis saab 26. veebruarist 7. märtsini osaleda vastlapäeva programmis: laseme liugu, valmistame vastlavurri ja joome sooja sõstrajooki. Palume riietumisel arvestada, et veedame õues poolteist tundi.
Vastlapäev, lihaheite- või pudrupäev on üks populaarsemaid rahvakalendri tähtpäevi, mida tähistatakse tänapäevani liulaskmisega ning hernesupi ja vastlakuklite söömisega. Vanal ajal oli liulaskmisel oma tähendus: mida pikem liug, seda pikem lina. Mitte voodilina, vaid ikka linataim, mis põllul kasvab.
Talurahval ei olnud selliseid uhkeid kelke, nagu meil praegu on. Liugu lasti sellega, mis käepärast oli: reega, puukelguga, tünniga, puulaastuga või ka lihtsalt kasuka peal. Kui ilmataat lubab, alustame meiegi oma programmi liulaskmisega. Kelgutamiseks kasutame puukelgu või laastude asemel tänapäevasemaid sõiduriistu. Lina kasvatamise asemel mõõdame liu pikkust kiire kasvu saamiseks.
Kelgumäelt liigume edasi muuseumi juurde, kus on võimalik vaadata muuseumi kogus olevaid vanaaegseid kelke. Seejärel meisterdab igaüks endale nööbist või kondist vastlavurri. Vurri nimetus tuleneb helist, mida mänguasi pööreldes teeb.
Vanal ajal arvati, et kui tütarlapsed joovad vastlapäeval punast jooki, siis on neil terve aasta ilusad punased põsed. Kuna soovime, et kõikidel lastel oleksid ilusad punased põsed, pakume programmi lõpus sooja sõstrajooki.
Programmis osalemiseks on vaja registreeruda Mare.Tamtik@wi.ee või telefonidel 789 0622, 5622 8538.
Pärandoskuste päev teemal „Vanaema aed“
26 veebruar, 2025
Pärandoskuste päev „Vanaema aed“ Tiia Morfini juhendusel:
kell 10.30 keskendutakse põlistele taimedele ja pärandsortidele;
kell 12.30 seemnete vahetus ja müük. Soovi korral võta kaasa omakasvatatud ja võetud seemeid.
Lõuna. Palume toidu endal kaasa võtta.
kell 13 jagatakse teadmisi vana aia taastamise ja kujundamise kohta.
Tiia Morfin on õppinud Räpina Aianduskoolis aiandust ja maastikuehitust. Aiandusega on ta tegelnud kogu oma teadliku elu – lapsena ema kõrval peenarde vahel, hiljem juba oma aias.
Tiia suurteks lemmikuteks on põlised talulilled, maitse- ja ravimtaimed kuid talle pakuvad huvi ka kõiksugu söödavad ja mürgised taimed nii koduaias kui looduses. Ta juhib OÜ-d Vanaema Aed, mis tegutseb Valgamaal Karula rahvuspargis, kogudes ja jagades teavet vanade viljapuude, marjapõõsaste, ilupuude, talulillede ja köögiviljade – taluaias kasvatatud vanade taimeliikide ja -sortide kohta. Ta kogub emataimi ja nende seemneid, et neid liike-sorte oma kollektsioonaias säilitada ja paljundada. Tiial on suurim pärandtaimede kollektsioonaed Eestis.
Osavõtt päevast 15 eurot.
Registreerimine Vana aia kujundamine ja taastamine – Uma Puut
Lisainfo telefonil 5804 6692.
Töötube aitab rahastada Eesti Kultuurkapital.
Pärandoskuste päevad Mõniste muuseumis
29 jaanuar, 2025
Mõniste Talurahvamuuseumis on võimalik kogu aasta jooksul osaleda pärandoskuste päevadel. Tänavune esimene pärandipäev on 22. veebruaril. Osalejad saavad siis koju minna hulga teadmiste ja kahe eseme võrra rikkamana, sest õpetatakse makrameetehnikas lillekiike punuma ja vilditakse üheskoos saunamüts või prillitoos. Kogu aasta töötubade kalendri leiab kodulehelt https://monistemuuseum.ee/tootoad/.
22. veebruari pärandoskuste päeva kava:
10.30–13.30 Dagmar Rosenbergi juhendusel valmistatakse makrameetehnikas lillekiik;
13.30–14.00 lõuna, kuhu palume toidu ise kaasa võtta;
14.00–16.30 Liilia Tanni juhendusel vilditakse prillitoos või saunamüts.
Kogu päeva osalustasu 15 eurot sisaldab materjale ja juhendamist.
Registreerimine: Pärandoskuste päev – Uma Puut
Lisainfo telefonil 5804 6692
Järgmine üritus toimub juba 22. märtsil, mil Tiia Morfin annab edasi teadmisi vana aia taastamisest ja kujundamisest, võimalik on soetada ka vanu pärandsorte.
Aprillis saab Meelis Kihulaselt teada, kuidas teritada ja õigesti kasutada nuga ja kirvest ning Liispet Jalandi jagab teadmisi traditsioonilistest piirdeaedadest.
Kogu aasta töötubade kalendri leiab kodulehelt https://monistemuuseum.ee/tootoad/.
Töötubade toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.
Head uut aastat!
1 jaanuar, 2025
Häid pühi!
24 detsember, 2024
Jõulukuul avaneb Mõniste muuseumis taas päkapikumaa
29 oktoober, 2024
Tänavu tuleb Mõniste muuseumi külla jõulumees, kes on oma jalutuskepi kuhugi ära kaotanud. Tulge meile appi seda otsima ja nuputama, kuhu see küll jääda võis. Äkki on mõni ulakas päkapikk selle ära peitnud? Või pudenes see kiirel sõidul saanist lihtsalt maha? Loodame laste abiga jalutuskepi üles leida ja jõuluvanale tagasi anda.
Programmid toimuvad gruppidele 2.–20. detsembril, välja arvatud laupäev ja pühapäev. Sobiva kellaaja saab iga grupp ise valida. Programmi pikkus on poolteist tundi. Koolilapse osalustasu on 10 eurot (programmi lõpus saab iga laps jõulumehelt ka paki).
21. detsembril ootame muuseumi päkapikumaale aga peresid. Perepääse maksab 30 eurot. Programmid algavad kell 11 ja 15.
Kõik tegevused toimuvad õues, seetõttu palume riietuda ilmaolusid arvestades. Osalemiseks on vaja eelregistreeruda: Mare.Tamtik@wi.ee või 5622 8538.
Tsõõriplats ootab lustijaid
29 oktoober, 2024
Tsõõri- ehk kiigeplatside rajamise traditsioon ulatub rohkem kui saja aasta tagusesse aega. Platsi tarvis valiti ilusa muruga koht, kuhu külapoisid ehitasid kiige. Kiige kõrvale, rahvakeeli kiige alla rajati tantsuplats, kus külarahvas sai tantsida ning rahvapäraseid tsõõri- ehk ringmänge mängida. Viimasest tuleneb ka kiigeplatsi võrukeelne nimetus – tsõõriplats.
Nii Karilatsi Vabaõhumuuseumi kui ka Mõniste Talurahvamuuseumi tsõõriplats valmisid Muinsuskaitseameti rahastu „Muuseumide kiirendi 2024“ toetusel.
Miski pole parem kiikumisest!
Artur Alliksaar. Kiigelaul
Kiikumise juured ulatuvad juba väga kaugesse minevikku, omades algselt maagilist tähendust. Siinkandis usuti, et kevadine kiigelkäimine annab kiikujale kogu suveks nii tervise kui ilu ning kaitseb putukahammustuste eest. Võrumaal, samuti Lätis usuti, et kevadine kiikumine tagab hea taimekasvu, sealhulgas soodustab lina ja kanepi sirgumist. Varasematel aegadel oli kiigelkäimine ajaliseltki rangelt piiritletud. Lõuna-Eestis algas kiikumine esimesel lihavõttepühal ja kiiguti jaanipäevani. Hiljem pikenes see aeg kartulivõtuni. Päris vabaks muutus kiikumisaeg alles 19. sajandi lõpuaastatel.
Kiigekultuuri hiilgeajaks Eestis võib pidada 19. sajandi teist poolt ja 20. sajandi algust, mil vainudele, metsaservadesse ja mäeküngastele kerkisid üksteise järel aina uued ja uued kiigeplatsid. Kiigeplatsiks valiti ilusa muruga koht. Kiige kõrvale, rahvakeeles kiige alla rajati tantsuplats ja uuemal ajal jäeti selle kõrvale ruumi ka jaanitule tegemiseks. Kiigeõhtud olid oodatud sündmused ja nende eel pühiti kiigeplatsid korralikult puhtaks, pühade puhul kaunistati noorte kaskedega. Nii kujunes algselt maagilist tähendust omanud kiikumine aja jooksul maarahva jaoks üheks põhiliseks ajaveetmisviisiks, mis pole tänapäevani populaarsust kaotanud.
Aegade jooksul on Eestis ehitatud eri tüüpi kiikesid, levinuimad on olnud rõht-, püst- ja pöörkiiged. Kõige lihtsama ehitusega olid rõhtkiiged, mida võib pidada tänapäevase kaalukiige eelkäijaks: paraja suurusega kivi või puupaku peale pandi pikk laud. Rõuge kandis nimetati sellist kiikumist sõtsu kaalmisõs. Läbi aegade on olnud populaarsed püstkiiged, mida tänapäevalgi näeme paljudel külaplatsidel. 19. sajandi lõpus hakkasid Eestis levima pöörkiiged ehk karussellid, mida võib praegu näha ka Mõniste ja Karilatsi muuseumi äsja valminud tsõõriplatsil.
Kiigeehitajatest peeti külaühiskonnas lugu. Tüdrukud tõid neile kiikumisaja alguses tasuks sukapaelu, vöid, kindaid, sokke, tubakakotte, luisutaskuid, mune ja sõira. Rõugest on teada, et lihavõttepühade ajal viidi kiigeehitajatele ja kiigutajatele värvitud mune, jaanipäeva ajal aga sõira.
Kasutatud kirjandus: Anu Vissel, „Eestlaste kiigekultuur enne ja nüüd“ https://www.folklore.ee/Tagused/nr21/kiik.pdf