Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 59 €.
Vaata ka
Mõniste muuseum uue kooliaasta lävel
28 august, 2024
Täname õpetajaid ja õpilasi, kes te leidsite möödunud kooliaastal tee Mõniste Talurahvamuuseumi! Loodame heale koostööle ka uuel õppeaastal.
Oleme selleks omalt poolt teinud hulga ettevalmistusi. Info kogu õppeaasta muuseumitundide kohta leiab muuseumi kodulehelt: https://monistemuuseum.ee/muuseumitnnid/. Täpsustavatele küsimustele vastab meelsasti programmijuht-giid Mare Tamtik.
Tundide kuupäevad pole nii-öelda kivisse raiutud ja alati on võimalik leida teile sobivad lahendused. Samuti võime teid huvitaval teemal koostada uue muuseumitunni või haakida teid köitvaid teemalõike juba olemasolevatesse tundidesse. Muuseumitund kestab harilikult 1,5 tundi, teemapäev kuni 4 tundi. Võimalik on ka teile sobivas tunni pikkuses kokku leppida. Andke meile julgelt oma soovidest teada!
Vabaõhumuuseumile kohaselt toimuvad tunnid valdavalt värskes õhus ja õues olemisest rõõmu tundmiseks on oluline riietuda vastavalt ilmale. Tutvustame oma tundides tegevusi, kus saab ka ise käed külge panna.
Kui Mõniste muuseum jääb kaugeks, siis on võimalik muuseumitunde ka kooli või lasteaeda tellida. Tunni pikkus on siis 45 minutit.
Mõniste muuseum asub kaunis ja turvalises looduskeskkonnas, kus on võimalik pärast tegevusi ka piknikut pidada, mängida ja joosta.
Hinnakirjaga saab tutvuda meie kodulehel. Ühendust palume võtta meili teel mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538.
Näitus „Või mis ti olti nii piinü’“
31 juuli, 2024
Muuseumi peamajas kaupmehe eluruumi vitriinkapis on 1. juulist kuni 1. septembrini võimalik uudistada nii muuseumi kui ka erakogust pärit olevaid, peamiselt 20. sajandi alguses moes olnud naiste peakatteid. Väljapanekus „Või mis ti olti nii piinü’“ on eksponeeritud värskelt Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuses Kanut taastatud linnatanud ning naistekübarad.
Linnatanu – samuti tuntud kui ka saksatanu, oub, haube või nets – oli talunaiste väike pitsist tanu. Tanude kandmise eesmärgiks oli matkida linnaprouade ja mõisapreilide uhkeid kübaraid. Selleks kaunistati neid siidipaelte, sulgede, helmeste ning kunstlilledega.
Linnatanud tulid moodi 19. sajandi lõpul, mil maal võeti kasutusele linnamoeline rõivastus ning nende populaarsus püsis 1920ndate lõpuni.
Mõniste muuseumis asub infopunkt
31 juuli, 2024
Lõuna-Eesti turismiklaster teeb koostööd turismiettevõtetega, aidates neil end paremini nähtavaks teha. Edumeelsete Lõuna-Eesti turismiettevõtete jaoks on loodud keskkond ja võimalused kokku tulla, et vahetada teadmisi ning tutvustada üheskoos Lõuna-Eestit kui atraktiivset turismipiirkonda.
Nüüd on ettevõtmisega ühinenud ka Mõniste Talurahvamuuseum. Kuna asume Läti piiri ääres, siis jagame meelsasti infot ka naabrite kohta.
Juuresolevalt kaardilt ja kodulehelt https://visitsouthestonia.com/turismiinfo/ leiab need kohad ja ettevõtted, kust saab Lõuna-Eesti turismimaterjale ja nõu, mida piirkonnas vaadata või kuhu veel minna.
Uma Pidol valminud joonistused näitusel
31 juuli, 2024
1. juunil Intsikurmus toimunud võrukeelsel Uma Pidol said lapsed ühe tegevusena molbertitele kinnitatud paberitele värvipliiatsite või rasvakriitidega joonistada. Nüüd näeb neid pilte Mõniste Talurahvamuuseumis, sümboolseks taustaks üks osa Uma Pido lavakujundusest. Laste tööde hulgas on pilte autoportreedest loodusvaadeteni, joonistajate lemmikmotiiv on olnud vikerkaar.
Ligi kahesaja joonistuse hulgast läks muuseumi töötajatele eriti südamesse pilt, millel Uma Pido ja õnnelik olemine on ühendatud lapse sooviga, et sõda lõpeks.
Nukumamma näitab oma loomingut
31 juuli, 2024
Septembrini tervitavad muuseumi peamajja astujaid Koidu Lainevee meisterdatud ilmekad nukud. Iga tema nukk on ainulaadne ja valmistatud ilma lõigeteta. Kokku on neid üle paarikümne – pisitillukesi, keskmisi ja ka hiigelsuuri. Enamik nukkudest on juba paarkümmend aastat vanad. Soovi korral on võimalik Nukumamma käest ka endale sobiv nukk tellida.
Nukumamma ehk Koidu Lainevee valmistab nukke ning tegeleb ka muu käsitööga keraamikast õmblemiseni. Ta ise ütleb, et talle meeldib oma kätega maailma ilusamaks teha. Alguse sai see juba lapsepõlves.
Toona mindi kooli kogu nädalaks ja jäädi internaati ööbima. Ühel reedel, kui Koidu koju jõudis, ootas ta kaua oma vanemaid, aga neid ei tulnud ega tulnud. Koidu oli ära unustanud, et ema-isa pidid tol nädalavahetusel linna minema. Väljas läks juba pimedaks ning tüdruk hakkas kartma. Ta tõi suurde tuppa öölambi ja tekid, pani need üle laua ja puges ise sinna alla. Seal peidus olles luges ta kuni uinumiseni raamatut.
Unenäos ilmus Koidu ette väike nukk, kes rahustas teda, öeldes, et ta ei peaks kartma, sest ta pole üksi. Tüdruk ärkas selle peale, et ema-isa olid koju jõudnud. Unenägu läks mõneks ajaks meelest. Kui hiljem aga meenus, otsustas Koidu endale väikese nuku teha. See esimene nukk ei õnnestunud just kõige paremini, aga ta oli Koidule väga kallis ja saatis teda igal pool. Ka sõbrad soovisid endale sellist nukku ja Koidu meisterdaski.
Teismeeas Koidu mõnda aega nukke ei teinud. Kui tal aga lapsed sündisid, oli nukkude meisterdamise aeg jälle käes. Hingenukke ta siis veel ei teinud. Kohtudes Metsamoori ehk Irje Karjusega sündis mõte hakata meisterdama ka hingenukke. Neid sai omal ajal kohe päris suurtes kogustes tehtud ja just nende järgi sai Koidu nimeks Nukumamma.
Nüüdseks on Koidu hingenukke teinud umbes 20 aastat. Hingenukk on hea sõber, kellele saab kõik ära rääkida. Nii muutub hing palju kergemaks. Need lapsed ja täiskasvanud, kes oma mõtteid välja ütlevad, on Koidu arvates ka tervemad.
Koidu juhendas nukkude meisterdamist ka Mõniste Talurahvamuuseumi tänavusuvistes lastelaagrites ning nüüd on ligi neljakümnel lapsel omatehtud hingenukk. Tänapäeva materiaalses maailmas on see väike kaaslane suur väärtus. Meisterdama tulles tõi ta lastele nukke vaatamiseks kaasa ja kohapeal sündiski otsus nendest näitus teha.
Uus näitus avab mesinduse ajalugu
27 juuni, 2024
Muuseumi sisehoovis seinal on kaheksale tahvlile koondatud Eesti mesinduse ajalugu. Muinasajast alguse saav ajatelg tutvustab mesinduse arengut Eesti aladel läbi eri ajastute kuni Nõukogude aja lõpuni. Teljel on näha tähtsamad mesinduse valdkonna leiutised, näiteks raamtaru ja meevurr, mis on ka meie mesinike tööd hõlbustanud. Lisaks annab näitus ülevaate Eesti aladel kasutusel olnud tarutüüpidest.
Magnetitega mesindusteemalist õuemängu on võimalik mängida muuseumi territooriumil iseseisvalt, aga soovi korral saab kuulata juurde ka lugusid muuseumi giidilt.
Ajaloonäitus ja õuemäng moodustavad terviku, mida kasutatakse nii kooli- kui ka lasteaiagruppide muuseumitunnis „Linda, linda!“ (eesti k „Lenda, lenda!“).
Alates juulikuust on võimalik tellida uut tundi ka väljasõiduprogrammina üritusele (nt suve- või kodukandipäevad, lastelaagrid).
Mäng on valmistatud kompetentsikeskuses Tsenter. Aitäh keskusele suurepärase koostöö eest idee sünnist kuni teostuseni!
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppejõud Marje Riis hoidis silma peal ja nõustas, et mesindusteadmised oleksid korrektselt kajastatud.
Ajaloonäituse ja mesindusmängu valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut. Täname südamest kõiki, kes andsid ettevõtmisse oma panuse!
Väljasõiduprogrammide ja muuseumitundide info ja broneerimine telefonil 5622 8538 või meili teel mare.tamtik@wi.ee.
Võtame naabreid vastu nende kodukeeles
27 juuni, 2024
Sellest kevadest alates on Vana-Võromaa muuseumide külastajatel olnud võimalik tutvuda väljapanekutega audiogiidi vahendusel. Võru-, eesti- ja ingliskeelsete salvestiste juurde viivad muuseumide ruumides olevad ruutkoodid. Kuna Mõniste Talurahvamuuseum asub vaid kuue kilomeetri kaugusel Läti piirist, saab alates juulist kuulata audiogiidi ka läti keeles. Selleks tuleb külastajal kasutada isiklikku internetiühendust ja skaneerimisrakendusega mobiiltelefoni.
Suvi koos lustilise võrukeelse mänguga
27 juuni, 2024
Lustlik valikuvõimalusi pakkuv võrukeelne mäng loodi Uma Pido eel liikumissarja „Lövvämi tii Umalõ Pidolõ!“ jaoks. See rändas läbi kaheksa Vana-Võromaa kihelkonna ja Setomaa ning on nüüd jõudnud Mõniste Talurahvamuuseumi. Mäng on mõeldud laiale ringile huvilistele lastest vanavanemateni. Eesmärk on suunata eri inimesi omavahel mõtteid vahetama. Rohkem saab mängu kohta teada Mõniste Talurahvamuuseumis ja Uma Pido kodulehelt, kus on võimalik mängu võrukeelseid ülesandeid ka kuulata: https://umapido.ee/tsiht/.
Muuseumiööl annetati muuseumile tükike mõisat
30 mai, 2024
Kord aastas ühel laupäevasel maiõhtul avatakse üle Euroopa muuseumide uksed, et tähistada muuseumiööd. Sel aastal peeti muuseumiööd 18. mail. Tunnike enne uste sulgemist sel ööl tõi kohalik noormees Heino Mõniste muuseumi tükikese Mõniste mõisast.
Tegemist oli noormehe vanaisa pööningul lebanud kauni värvilise glasuuritud kahhelahjutükiga, mida ta ise, olles poisike, seal salaja uudistamas käis. Tema vanavanaisa oli Mõniste mõisa aednik ja perepärimuse järgi olevat see kivi pärit Mõniste mõisast. Kahjuks pole sellest ahjust säilinud ühtegi fotot. Oletuse järgi võib tegu olla kadunud mõisa ahjuniši kiviga. Samalaadset ahju on kujutatud Uue-Põltsamaa mõisa saalis tehtud fotol PLM Fk225.
Mälestus pööningul olevast ahjutükist elustus Heinol, kui ta võttis üles maja põrandat ja sealt suure ahjukiviga sarnases toonis kahhelkive leidis. Edasi tõidki jalad mehe muuseumiööl Mõniste muuseumi. Heino jagas meiega oma teadmisi ja kinnitas kuuldust, et igal kohalikul Mehkamaa perel võib olla kodus killuke kadunud Mõniste mõisast.
Esimesed kirjalikud allikad Mõniste kohta pärinevad aastast 1386. Uexküllide suguvõsa pärandi jaotamise paberites on ära nimetatud näiteks Mendis (Mõniste), Mustemettze (Kuutsi kant), Oyl (tõenäoliselt Oe), Cally (Kalli), Sarrego (Saru), Rese (Krabi kant), Sokyerve (Kikkajärve kant Krabil), Olde Caice (Vana-Kaika, polnud tänapäeva Kaika kohal), Uppehawde (Ubajärv).
Peamõis liikus selsamal 1386. aastal Sarru ning enne Liivi sõda, 1542. aastal, Mõnistesse. Mõisnikuks oli sellal Johann von Uexküll.
Liivi sõja ajal jaanuaris 1558 üritasid Vene väed Mõniste mõisat maha põletada, kuid löödi tagasi.
Põhjasõja ajal langes Mõniste mõis pärast 5.–6. augustil 1702 toimunud piiramist Vene vägede kätte.
Saru ja Mõniste mõis läksid 1764. aastal üle Kosküllide ja aastal 1837 Wulfi soole.
Wulfid olid majanduslikult kõige asjatundlikumad, sest suutsid mõisaid enda käes hoida tsaariaja lõpuni, mil need riigistati.
Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid omavalitsused järk-järgult mõisnike võimust vabanema. Muutused tipnesid Eesti Vabariigi loomisega 1918. aastal.
Vabadussõja ajal käis Mõniste neli korda käest kätte. Mõisahooned said tugevalt kannatada. Rasketel aegadel on abiks olnud iga kivi, mida sai näiteks teede täiteks kasutada. Selle tulemusena on võimalik kadunud mõisat imetleda vaid fotodelt. Hea võimalus tutvuda mõisa ajalooga fotode ja lugude kaudu on külastada Mõniste mõisa pargis asuvat õpperada.
Mõniste Talurahvamuuseumis saab näha mitut Mõniste mõisast pärit eset. Ja see kollektsioon on tänu lahkele annetajale kasvanud. Tennämi väega!
Räägime alati külastajatele, et hoidke oma esivanemate asju nagu kullatükke koos lugudega. Kui see aga mingil põhjusel enam võimalik pole, siis usaldage need muuseumile, kus neid nõuetekohaselt hoitakse ja ka tutvustatakse. Tulkõ kaema!
Hing ja keha jaanipäevaks puhtaks!
30 mai, 2024
Jaanipäev eesti rahvakalendris on seotud paljude kommetega. Nende seas on ka pühade-eelne saunaskäik. Meiegi kütame külastajate jaoks kuumaks 1926. aastal ehitatud suitsusauna, mis toona teenis Mõniste kooli tööperet.
21. juunil saab sauna alates kella 16st ja 22. juunil kella 14st. Selleks kellaajaks köetakse suitsusaun valmis ja juurde kütta seda enam ei saa. Seega palume külastajatel tulla kohale kokkulepitud ajaks. Saun mahutab korraga lahedalt kuus täiskasvanut. Kütmiskorra hind on 100 eurot. See sisaldab saunaeelset juhendamist, taimeteed, vihtu, saunamett ja soovi korral ka muuseumituuri. Soovijad saavad kohapeal ka ise endale värske viha valmis teha. Vesi on tünniga nii saunas sees kui ka väljas. Palume suitsusaunas pesuvahendeid mitte kasutada. Dušš on õppehoones, selle kasutamise saab eraldi kokku leppida. Õppehoones on soovijatel võimalik ka pika laua taha istuda.
Lisainfo ja broneerimine meili teel mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538.
