Uma Pidol valminud joonistused näitusel

31 juuli, 2024

1. juunil Intsikurmus toimunud võrukeelsel Uma Pidol said lapsed ühe tegevusena molbertitele kinnitatud paberitele värvipliiatsite või rasvakriitidega joonistada. Nüüd näeb neid pilte Mõniste Talurahvamuuseumis, sümboolseks taustaks üks osa Uma Pido lavakujundusest. Laste tööde hulgas on pilte autoportreedest loodusvaadeteni, joonistajate lemmikmotiiv on olnud vikerkaar.

Ligi kahesaja joonistuse hulgast läks muuseumi töötajatele eriti südamesse pilt, millel Uma Pido ja õnnelik olemine on ühendatud lapse sooviga, et sõda lõpeks.


Nukumamma näitab oma loomingut

31 juuli, 2024

Septembrini tervitavad muuseumi peamajja astujaid Koidu Lainevee meisterdatud ilmekad nukud. Iga tema nukk on ainulaadne ja valmistatud ilma lõigeteta. Kokku on neid üle paarikümne – pisitillukesi, keskmisi ja ka hiigelsuuri. Enamik nukkudest on juba paarkümmend aastat vanad. Soovi korral on võimalik Nukumamma käest ka endale sobiv nukk tellida.

Nukumamma ehk Koidu Lainevee valmistab nukke ning tegeleb ka muu käsitööga keraamikast õmblemiseni. Ta ise ütleb, et talle meeldib oma kätega maailma ilusamaks teha. Alguse sai see juba lapsepõlves.

Toona mindi kooli kogu nädalaks ja jäädi internaati ööbima. Ühel reedel, kui Koidu koju jõudis, ootas ta kaua oma vanemaid, aga neid ei tulnud ega tulnud. Koidu oli ära unustanud, et ema-isa pidid tol nädalavahetusel linna minema. Väljas läks juba pimedaks ning tüdruk hakkas kartma. Ta tõi suurde tuppa öölambi ja tekid, pani need üle laua ja puges ise sinna alla. Seal peidus olles luges ta kuni uinumiseni raamatut.

Unenäos ilmus Koidu ette väike nukk, kes rahustas teda, öeldes, et ta ei peaks kartma, sest ta pole üksi. Tüdruk ärkas selle peale, et ema-isa olid koju jõudnud. Unenägu läks mõneks ajaks meelest. Kui hiljem aga meenus, otsustas Koidu endale väikese nuku teha. See esimene nukk ei õnnestunud just kõige paremini, aga ta oli Koidule väga kallis ja saatis teda igal pool. Ka sõbrad soovisid endale sellist nukku ja Koidu meisterdaski.

Teismeeas Koidu mõnda aega nukke ei teinud. Kui tal aga lapsed sündisid, oli nukkude meisterdamise aeg jälle käes. Hingenukke ta siis veel ei teinud. Kohtudes Metsamoori ehk Irje Karjusega sündis mõte hakata meisterdama ka hingenukke. Neid sai omal ajal kohe päris suurtes kogustes tehtud ja just nende järgi sai Koidu nimeks Nukumamma.

Nüüdseks on Koidu hingenukke teinud umbes 20 aastat. Hingenukk on hea sõber, kellele saab kõik ära rääkida. Nii muutub hing palju kergemaks. Need lapsed ja täiskasvanud, kes oma mõtteid välja ütlevad, on Koidu arvates ka tervemad.

Koidu juhendas nukkude meisterdamist ka Mõniste Talurahvamuuseumi tänavusuvistes lastelaagrites ning nüüd on ligi neljakümnel lapsel omatehtud hingenukk. Tänapäeva materiaalses maailmas on see väike kaaslane suur väärtus. Meisterdama tulles tõi ta lastele nukke vaatamiseks kaasa ja kohapeal sündiski otsus nendest näitus teha.


Uus näitus avab mesinduse ajalugu

27 juuni, 2024

Muuseumi sisehoovis seinal on kaheksale tahvlile koondatud Eesti mesinduse ajalugu. Muinasajast alguse saav ajatelg tutvustab mesinduse arengut Eesti aladel läbi eri ajastute kuni Nõukogude aja lõpuni. Teljel on näha tähtsamad mesinduse valdkonna leiutised, näiteks raamtaru ja meevurr, mis on ka meie mesinike tööd hõlbustanud. Lisaks annab näitus ülevaate Eesti aladel kasutusel olnud tarutüüpidest.

Magnetitega mesindusteemalist õuemängu on võimalik mängida muuseumi territooriumil iseseisvalt, aga soovi korral saab kuulata juurde ka lugusid muuseumi giidilt.

Ajaloonäitus ja õuemäng moodustavad terviku, mida kasutatakse nii kooli- kui ka lasteaiagruppide muuseumitunnis „Linda, linda!“ (eesti k „Lenda, lenda!“).

Alates juulikuust on võimalik tellida uut tundi ka väljasõiduprogrammina üritusele (nt suve- või kodukandipäevad, lastelaagrid).

Mäng on valmistatud kompetentsikeskuses Tsenter. Aitäh keskusele suurepärase koostöö eest idee sünnist kuni teostuseni!

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppejõud Marje Riis hoidis silma peal ja nõustas, et mesindusteadmised oleksid korrektselt kajastatud.

Ajaloonäituse ja mesindusmängu valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut. Täname südamest kõiki, kes andsid ettevõtmisse oma panuse!

Väljasõiduprogrammide ja muuseumitundide info ja broneerimine telefonil 5622 8538 või meili teel mare.tamtik@wi.ee.


Võtame naabreid vastu nende kodukeeles

27 juuni, 2024

Sellest kevadest alates on Vana-Võromaa muuseumide külastajatel olnud võimalik tutvuda väljapanekutega audiogiidi vahendusel. Võru-, eesti- ja ingliskeelsete salvestiste juurde viivad muuseumide ruumides olevad ruutkoodid. Kuna Mõniste Talurahvamuuseum asub vaid kuue kilomeetri kaugusel Läti piirist, saab alates juulist kuulata audiogiidi ka läti keeles. Selleks tuleb külastajal kasutada isiklikku internetiühendust ja skaneerimisrakendusega mobiiltelefoni.


Suvi koos lustilise võrukeelse mänguga

27 juuni, 2024

Lustlik valikuvõimalusi pakkuv võrukeelne mäng loodi Uma Pido eel liikumissarja „Lövvämi tii Umalõ Pidolõ!“ jaoks. See rändas läbi kaheksa Vana-Võromaa kihelkonna ja Setomaa ning on nüüd jõudnud Mõniste Talurahvamuuseumi. Mäng on mõeldud laiale ringile huvilistele lastest vanavanemateni. Eesmärk on suunata eri inimesi omavahel mõtteid vahetama. Rohkem saab mängu kohta teada Mõniste Talurahvamuuseumis ja Uma Pido kodulehelt, kus on võimalik mängu võrukeelseid ülesandeid ka kuulata: https://umapido.ee/tsiht/.


Muuseumiööl annetati muuseumile tükike mõisat

30 mai, 2024

Kord aastas ühel laupäevasel maiõhtul avatakse üle Euroopa muuseumide uksed, et tähistada muuseumiööd. Sel aastal peeti muuseumiööd 18. mail. Tunnike enne uste sulgemist sel ööl tõi kohalik noormees Heino Mõniste muuseumi tükikese Mõniste mõisast.

Tegemist oli noormehe vanaisa pööningul lebanud kauni värvilise glasuuritud kahhelahjutükiga, mida ta ise, olles poisike, seal salaja uudistamas käis. Tema vanavanaisa oli Mõniste mõisa aednik ja perepärimuse järgi olevat see kivi pärit Mõniste mõisast. Kahjuks pole sellest ahjust säilinud ühtegi fotot. Oletuse järgi võib tegu olla kadunud mõisa ahjuniši kiviga. Samalaadset ahju on kujutatud Uue-Põltsamaa mõisa saalis tehtud fotol PLM Fk225.

Mälestus pööningul olevast ahjutükist elustus Heinol, kui ta võttis üles maja põrandat ja sealt suure ahjukiviga sarnases toonis kahhelkive leidis. Edasi tõidki jalad mehe muuseumiööl Mõniste muuseumi. Heino jagas meiega oma teadmisi ja kinnitas kuuldust, et igal kohalikul Mehkamaa perel võib olla kodus killuke kadunud Mõniste mõisast.

Esimesed kirjalikud allikad Mõniste kohta pärinevad aastast 1386. Uexküllide suguvõsa pärandi jaotamise paberites on ära nimetatud näiteks Mendis (Mõniste), Mustemettze (Kuutsi kant), Oyl (tõenäoliselt Oe), Cally (Kalli), Sarrego (Saru), Rese (Krabi kant), Sokyerve (Kikkajärve kant Krabil), Olde Caice (Vana-Kaika, polnud tänapäeva Kaika kohal), Uppehawde (Ubajärv).

Peamõis liikus selsamal 1386. aastal Sarru ning enne Liivi sõda, 1542. aastal, Mõnistesse. Mõisnikuks oli sellal Johann von Uexküll.

Liivi sõja ajal jaanuaris 1558 üritasid Vene väed Mõniste mõisat maha põletada, kuid löödi tagasi.

Põhjasõja ajal langes Mõniste mõis pärast 5.–6. augustil 1702 toimunud piiramist Vene vägede kätte.

Saru ja Mõniste mõis läksid 1764. aastal üle Kosküllide ja aastal 1837 Wulfi soole.

Wulfid olid majanduslikult kõige asjatundlikumad, sest suutsid mõisaid enda käes hoida tsaariaja lõpuni, mil need riigistati.

Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid omavalitsused järk-järgult mõisnike võimust vabanema. Muutused tipnesid Eesti Vabariigi loomisega 1918. aastal.

Vabadussõja ajal käis Mõniste neli korda käest kätte. Mõisahooned said tugevalt kannatada. Rasketel aegadel on abiks olnud iga kivi, mida sai näiteks teede täiteks kasutada. Selle tulemusena on võimalik kadunud mõisat  imetleda vaid fotodelt. Hea võimalus tutvuda mõisa ajalooga fotode ja lugude kaudu on külastada Mõniste mõisa pargis asuvat õpperada.

Mõniste Talurahvamuuseumis saab näha mitut Mõniste mõisast pärit eset. Ja see kollektsioon on tänu lahkele annetajale kasvanud. Tennämi väega!

Räägime alati külastajatele, et hoidke oma esivanemate asju nagu kullatükke koos lugudega. Kui see aga mingil põhjusel enam võimalik pole, siis usaldage need muuseumile, kus neid nõuetekohaselt hoitakse ja ka tutvustatakse. Tulkõ kaema!


Hing ja keha jaanipäevaks puhtaks!

30 mai, 2024

Jaanipäev eesti rahvakalendris on seotud paljude kommetega. Nende seas on ka pühade-eelne saunaskäik. Meiegi kütame külastajate jaoks kuumaks 1926. aastal ehitatud suitsusauna, mis toona teenis Mõniste kooli tööperet.

21. juunil saab sauna alates kella 16st ja 22. juunil kella 14st. Selleks kellaajaks köetakse suitsusaun valmis ja juurde kütta seda enam ei saa. Seega palume külastajatel tulla kohale kokkulepitud ajaks. Saun mahutab korraga lahedalt kuus täiskasvanut. Kütmiskorra hind on 100 eurot. See sisaldab saunaeelset juhendamist, taimeteed, vihtu, saunamett ja soovi korral ka muuseumituuri. Soovijad saavad kohapeal ka ise endale värske viha valmis teha. Vesi on tünniga nii saunas sees kui ka väljas. Palume suitsusaunas pesuvahendeid mitte kasutada. Dušš on õppehoones, selle kasutamise saab eraldi kokku leppida. Õppehoones on soovijatel võimalik ka pika laua taha istuda.

Lisainfo ja broneerimine meili teel mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538.


Suvi toob kaks võru keele laagrit

30 aprill, 2024

Traditsiooniks saanud võru keele laager toimub sel aastal kahes vahetuses: 26.–28. juunini ja 17.–19. juulini. Laagrisse on oodatud põhikooliõpilased, kel huvi võru keele vastu. Varasem keeleoskus pole vajalik. Info ja registreerimine meiliaadressil mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538.

Tegevused toimuvad turvalises ja kaunis looduskeskkonnas, kus piisavalt liikumisruumi ja ka uudistamist. Lastel on võimalus muuseumi loomade eest hoolitseda: anda kanadele teri ja korjata jänesele rohtu.

Esimene laagripäev algab kell 8.30 kogunemisega. Mänguliste tegevuste käigus saame üksteisega tuttavaks. Järgneb rahulik meisterdamisaeg, kus iga laps valmistab Nukumamma juhendusel endale nuku. Päevade jooksul aitavad võru keelt õppida külalised Võru Instituudist. Osavamaks saab ka vibulaskmises Kagu Vibuklubi esindaja juhendusel.

Teine päev algab hommikusöögiga kell 9. Ka vanasõna ütleb: ega tühi kott püsti püsi. Kõigi päevade jooksul toitlustab lapsi kohvik „Daisy juures“.

Mõlemad päevad lõpevad lõkkeõhtuga. Esimeses laagris on külaliseks Kati Soon laulumängudega ning teises rahvamuusik Kadri Laube ja saatest „Imikuga metsas“ tuttav Tõnu Jürgenson koos matkatarkustega (kuidas metsas orienteeruda, kuidas ja millest lõket teha, kuidas nuga käsitseda ja varjualust valmistada jne). Sportida saab Mõniste kooli spordiväljakul.

Kolmandal päeval ootab laagrilisi väljasõit Võru lähedale Mäe Hobitallu loomi uudistama. Peetakse piknikut ja tagasiteel käiakse Ööbikuorus muinastalu kaemas, Pesapuu vaatetornis ja muuseumis.

Laagri lõpetamine on kell 17.

Osalustasu on 45 €. Kui perest osaleb veel lapi, siis on iga järgmise lapse osalustasu 35 €.

Hinnas on lisaks tegevustele majutus Mõniste rahvamajas (kaasa võtta tekk ja voodipesu või magamiskott) ja toitlustus (neli korda päevas). Erimenüüd vajavatele lastele palume toidu kaasa panna.

Laagri ühes vahetuses saab osaleda 20 last, seega on vajalik eelregistreerimine.

Info ja registreerimine meiliaadressil mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538.

Laagrit toetavad Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.

I vahetus 26.–28. juunini– KOHAD ON TÄIS

26. juuni

8.30–9.30 kogunemine, tutvumine, hommikuamps ja mängud

9.30 Nukumamma juhendatav meisterdamise töötuba

13–14 lõunasöök, vaba aeg ja lõunarahu Mõniste rahvamajas

14–16 võru keele õpe (Kadri Ugur, Võru Instituut)

16–17.30 õhtuoode, vaba aeg

17.30–19.30 muuseumitund „Kiviaeg“  ja vibulaskmine (Kagu Vibuklubi)

19.30 õhtusöök

20 lõkkeõhtu

22 öörahu

27. juuni

8.30 äratus

9 hommikusöök

9.30 Eesti Rahvapärimuse Kooli pakutavad tegevused ja muuseumitund “Linda, linda!” (Lenda, lenda!)

13–14 lõunasöök, vaba aeg

14–16 muuseumitund „Taluelu“

16–17 õhtuoode, vaba aeg

17–19.15 Kati Soon ja laulumängud

19.30–20 õhtusöök

20 lõkkeõhtu koos Kati Soonega, teater omameisterdatud nukkudega

22.30 öörahu               

28. juuni

8.30 äratus

9–9.30 hommikusöök 

9.30 väljasõit Hinni kanjoni juurde ja Vana-Võrumaa muuseumi ning galerii külastamine

Mäe Hobitallu loomadega tutvuma ja piknik

Rõuge Ööbikuoru matkarada koos Pesapuu vaatetorni, muinastalu ja muuseumiga

16–17 õhtusöök Mõnistes

17 kojusõit

II vahetus 17.–19. juulini– KOHAD ON TÄIS

17. juuli

8.30–9.30 kogunemine, tutvumine, hommikuamps ja mängud

9.30 Nukumamma juhendatav meisterdamise töötuba

13–14 lõunasöök, vaba aeg ja lõunarahu Mõniste rahvamajas

14–16 võru keele õpe (Kadri Ugur, Võru Instituut)

16–17.30 õhtuoode, vaba aeg

17.30–19.30 Tõnu Jürgensoni matkatarkused

19.30 õhtusöök

20 lõkkeõhtu koos Tõnu Jürgensoniga

22 öörahu

18. juuli

8.30 äratus

9 hommikusöök

9.30–12.30 Tõnu Jürgensoni juhendatavad tegevused ja muuseumitund “Linda, linda!” (Lenda, lenda!)

13–14 lõunasöök, vaba aeg

14–16 muuseumitund „Taluelu“. Sõlmtehnikas võtmehoidja valmistamine

16–17 õhtuoode, vaba aeg

17.30–19.30 muuseumitund „Kiviaeg“  ja vibulaskmine (Kagu Vibuklubi)

19.30–20 õhtusöök

20 lõkkeõhtu koos rahvamuusik Kadri Laubega

22.30 öörahu               

19. juuli

8.30 äratus

9–9.30 hommikusöök 

9.30 väljasõit Hinni kanjoni juurde

Side- ja läptopi muuseumi külastus

Mäe Hobitalus pikinik ja seejärel loomadega tutvuma

Rõuge Ööbikuoru matkarada koos Pesapuu vaatetorni ja muinastaluga

16–17 õhtusöök Mõnistes, laagri lõpeamine

17 kojusõit

Laagri korralduses võib tulla muudatusi.


Uus muuseumitund „Linda, linda!“

29 aprill, 2024

Alates 20. maist on võimalik tellida uut mesindusteemalist muuseumitundi „Linda, linda!“ (eesti k „Lenda, lenda!“), kus tehakse tutvust ka võru keelega.

Usinad töömesilased askeldavad meie aedades, lennates sumisedes õielt õiele. Neid võib olla ühes tarus 15 000 – 70 000. Lisaks on seal mõnisada kuni paar tuhat isamesilast ehk leske ja vaid üks mesilasema ehk kuninganna.

Uues programmis teeme juttu mesilastest, nende tööjaotusest ja tegemistest. Saame teada, mis on peale mee veel mesilaste toodang. Arutame, mida saame ise teha selle heaks, et need kasulikud putukad ikka meie aedades askeldaksid.

Meisterdame endale kunstkärjest küünla ning mängime nii liikumis- kui ka teadmisi kinnistavaid mänge. Lennates nagu mesilased suvele vastu, õpime mängu kaudu ka võru keelt.

Mesilaste töörollid ja vaenlased saavad lihtsamalt selgeks magnetitega õuemängu abil. Teisaldatav mäng jääb muuseumi territooriumile kogu suveks. Mäng on valmistatud kompetentsikeskuses Tsenter, valmimist on rahastanud Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.

Tegevus toimub peamiselt õues ja tunni lõpus on grupil võimalik kaunis looduskeskkonnas lõkke ääres piknikut pidada. Ümberringi on piisavalt liikumisruumi ning saab ka küülikuid ja kanu vaadelda.

Info ja broneerimine telefonil 5622 8538 või meili teel mare.tamtik@wi.ee.


Muuseumiöö Mõnistes pakub loominguvabadust

29 aprill, 2024

Tänavusel muuseumiööl pealkirjaga „Öös on vabadust!“ pakub Mõniste Talurahvamuuseum kella 18–23 vabadust kulgeda muuseumis ringi, kuulata eesti-, võru- ja ingliskeelset audigiidi või liikuda muuseumis giidi saatel. Saab valida endale sobiva loomingulise väljenduse: kas joonistada, maalida või kirjutada paberile, laastule või kivile. Külastajatele on uudistamiseks Mõniste Kooli lasteaia laste ja kohalike seeniorite poolt joonistatud piltide näitus. Samuti Marju Kõivupuu näitus „Kagu-Eesti ristipuud“ ja Hargla kihelkonna kirikinnaste väljapanek Mõniste muusemi kogudest.


Värsked postitused

Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.

Osta muuseumikaart

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid