Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.
Vaata ka
Aprillikuu pärandipäev Mõniste muuseumis
28 märts, 2025
Aprillis toimub muuseumis juba kolmas pärandoskuste päev sel aastal. Seekord õpetab Liispet Jalandi traditsiooniliste piirdeaedade valmistamist ja Meelis Kihulane annab teadmisi noa ja kirve õigest käsitsemisest ning teritamisest.
(veel …)Giidituur mööda Mehkamaad
28 märts, 2025
Hävinud Mõniste mõisa peahoone (AM N 44645:1)
Mõniste Talurahvamuuseum pakub gruppidele ümbruskonda tutvustavat giidituuri, mille pikkus on ligi neli tundi. Tuur algab Mõniste mõisa pargi juurest, seejärel külastatakse teele jäävaid huvipunkte ja käiakse muuseumis. Retk lõpeb Saru külas asuvas ristimetsas või soovi korral Tellingumäe vaatetorni juures.
(veel …)Tulge muuseumisse vastlapäevale!
26 veebruar, 2025
Mõniste Talurahvamuuseumis saab 26. veebruarist 7. märtsini osaleda vastlapäeva programmis: laseme liugu, valmistame vastlavurri ja joome sooja sõstrajooki. Palume riietumisel arvestada, et veedame õues poolteist tundi.
(veel …)Pärandoskuste päev teemal „Vanaema aed“
26 veebruar, 2025
Pärandoskuste päev „Vanaema aed“ Tiia Morfini juhendusel:
kell 10.30 keskendutakse põlistele taimedele ja pärandsortidele;
kell 12.30 seemnete vahetus ja müük. Soovi korral võta kaasa omakasvatatud ja võetud seemeid.
Lõuna. Palume toidu endal kaasa võtta.
kell 13 jagatakse teadmisi vana aia taastamise ja kujundamise kohta.
Tiia Morfin on õppinud Räpina Aianduskoolis aiandust ja maastikuehitust. Aiandusega on ta tegelnud kogu oma teadliku elu – lapsena ema kõrval peenarde vahel, hiljem juba oma aias.
Tiia suurteks lemmikuteks on põlised talulilled, maitse- ja ravimtaimed kuid talle pakuvad huvi ka kõiksugu söödavad ja mürgised taimed nii koduaias kui looduses. Ta juhib OÜ-d Vanaema Aed, mis tegutseb Valgamaal Karula rahvuspargis, kogudes ja jagades teavet vanade viljapuude, marjapõõsaste, ilupuude, talulillede ja köögiviljade – taluaias kasvatatud vanade taimeliikide ja -sortide kohta. Ta kogub emataimi ja nende seemneid, et neid liike-sorte oma kollektsioonaias säilitada ja paljundada. Tiial on suurim pärandtaimede kollektsioonaed Eestis.
Osavõtt päevast 15 eurot.
Registreerimine Vana aia kujundamine ja taastamine – Uma Puut
Lisainfo telefonil 5804 6692.
Pärandoskuste päevade läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtprogramm projekt „Vana-Võrumaa pärandoskuste väärtustamine“.
Pärandoskuste päevad Mõniste muuseumis
29 jaanuar, 2025
Mõniste Talurahvamuuseumis on võimalik kogu aasta jooksul osaleda pärandoskuste päevadel. Tänavune esimene pärandipäev on 22. veebruaril. Osalejad saavad siis koju minna hulga teadmiste ja kahe eseme võrra rikkamana, sest õpetatakse makrameetehnikas lillekiike punuma ja vilditakse üheskoos saunamüts või prillitoos. Kogu aasta töötubade kalendri leiab kodulehelt https://monistemuuseum.ee/tootoad/.
22. veebruari pärandoskuste päeva kava:
10.30–13.30 Dagmar Rosenbergi juhendusel valmistatakse makrameetehnikas lillekiik;
13.30–14.00 lõuna, kuhu palume toidu ise kaasa võtta;
14.00–16.30 Liilia Tanni juhendusel vilditakse prillitoos või saunamüts.
Kogu päeva osalustasu 15 eurot sisaldab materjale ja juhendamist.
Registreerimine: Pärandoskuste päev – Uma Puut
Lisainfo telefonil 5804 6692
Järgmine üritus toimub juba 22. märtsil, mil Tiia Morfin annab edasi teadmisi vana aia taastamisest ja kujundamisest, võimalik on soetada ka vanu pärandsorte.
Aprillis saab Meelis Kihulaselt teada, kuidas teritada ja õigesti kasutada nuga ja kirvest ning Liispet Jalandi jagab teadmisi traditsioonilistest piirdeaedadest.
Kogu aasta töötubade kalendri leiab kodulehelt https://monistemuuseum.ee/tootoad/.
Pärandoskuste päevade läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtprogramm projekt „Vana-Võrumaa pärandoskuste väärtustamine“.
Head uut aastat!
1 jaanuar, 2025
Häid pühi!
24 detsember, 2024
Jõulukuul avaneb Mõniste muuseumis taas päkapikumaa
29 oktoober, 2024
Tänavu tuleb Mõniste muuseumi külla jõulumees, kes on oma jalutuskepi kuhugi ära kaotanud. Tulge meile appi seda otsima ja nuputama, kuhu see küll jääda võis. Äkki on mõni ulakas päkapikk selle ära peitnud? Või pudenes see kiirel sõidul saanist lihtsalt maha? Loodame laste abiga jalutuskepi üles leida ja jõuluvanale tagasi anda.
Programmid toimuvad gruppidele 2.–20. detsembril, välja arvatud laupäev ja pühapäev. Sobiva kellaaja saab iga grupp ise valida. Programmi pikkus on poolteist tundi. Koolilapse osalustasu on 10 eurot (programmi lõpus saab iga laps jõulumehelt ka paki).
21. detsembril ootame muuseumi päkapikumaale aga peresid. Perepääse maksab 30 eurot. Programmid algavad kell 11 ja 15.
Kõik tegevused toimuvad õues, seetõttu palume riietuda ilmaolusid arvestades. Osalemiseks on vaja eelregistreeruda: Mare.Tamtik@wi.ee või 5622 8538.
Tsõõriplats ootab lustijaid
29 oktoober, 2024
Tsõõri- ehk kiigeplatside rajamise traditsioon ulatub rohkem kui saja aasta tagusesse aega. Platsi tarvis valiti ilusa muruga koht, kuhu külapoisid ehitasid kiige. Kiige kõrvale, rahvakeeli kiige alla rajati tantsuplats, kus külarahvas sai tantsida ning rahvapäraseid tsõõri- ehk ringmänge mängida. Viimasest tuleneb ka kiigeplatsi võrukeelne nimetus – tsõõriplats.
Nii Karilatsi Vabaõhumuuseumi kui ka Mõniste Talurahvamuuseumi tsõõriplats valmisid Muinsuskaitseameti rahastu „Muuseumide kiirendi 2024“ toetusel.
Miski pole parem kiikumisest!
Artur Alliksaar. Kiigelaul
Kiikumise juured ulatuvad juba väga kaugesse minevikku, omades algselt maagilist tähendust. Siinkandis usuti, et kevadine kiigelkäimine annab kiikujale kogu suveks nii tervise kui ilu ning kaitseb putukahammustuste eest. Võrumaal, samuti Lätis usuti, et kevadine kiikumine tagab hea taimekasvu, sealhulgas soodustab lina ja kanepi sirgumist. Varasematel aegadel oli kiigelkäimine ajaliseltki rangelt piiritletud. Lõuna-Eestis algas kiikumine esimesel lihavõttepühal ja kiiguti jaanipäevani. Hiljem pikenes see aeg kartulivõtuni. Päris vabaks muutus kiikumisaeg alles 19. sajandi lõpuaastatel.
Kiigekultuuri hiilgeajaks Eestis võib pidada 19. sajandi teist poolt ja 20. sajandi algust, mil vainudele, metsaservadesse ja mäeküngastele kerkisid üksteise järel aina uued ja uued kiigeplatsid. Kiigeplatsiks valiti ilusa muruga koht. Kiige kõrvale, rahvakeeles kiige alla rajati tantsuplats ja uuemal ajal jäeti selle kõrvale ruumi ka jaanitule tegemiseks. Kiigeõhtud olid oodatud sündmused ja nende eel pühiti kiigeplatsid korralikult puhtaks, pühade puhul kaunistati noorte kaskedega. Nii kujunes algselt maagilist tähendust omanud kiikumine aja jooksul maarahva jaoks üheks põhiliseks ajaveetmisviisiks, mis pole tänapäevani populaarsust kaotanud.
Aegade jooksul on Eestis ehitatud eri tüüpi kiikesid, levinuimad on olnud rõht-, püst- ja pöörkiiged. Kõige lihtsama ehitusega olid rõhtkiiged, mida võib pidada tänapäevase kaalukiige eelkäijaks: paraja suurusega kivi või puupaku peale pandi pikk laud. Rõuge kandis nimetati sellist kiikumist sõtsu kaalmisõs. Läbi aegade on olnud populaarsed püstkiiged, mida tänapäevalgi näeme paljudel külaplatsidel. 19. sajandi lõpus hakkasid Eestis levima pöörkiiged ehk karussellid, mida võib praegu näha ka Mõniste ja Karilatsi muuseumi äsja valminud tsõõriplatsil.
Kiigeehitajatest peeti külaühiskonnas lugu. Tüdrukud tõid neile kiikumisaja alguses tasuks sukapaelu, vöid, kindaid, sokke, tubakakotte, luisutaskuid, mune ja sõira. Rõugest on teada, et lihavõttepühade ajal viidi kiigeehitajatele ja kiigutajatele värvitud mune, jaanipäeva ajal aga sõira.
Kasutatud kirjandus: Anu Vissel, „Eestlaste kiigekultuur enne ja nüüd“ https://www.folklore.ee/Tagused/nr21/kiik.pdf
Virtuaalnäitus “Wõi mis ti olti nii piinü’!”
30 september, 2024
Virtuaalnäitus „Või mis ti olti nii piinü’“ tutvustab värskelt Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuses Kanut taastatud linnatanusid ning teisi muuseumi kogus olevaid naistekübaraid.
Galerii avamiseks kliki siia