Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.
Vaata ka
Muuseumiööl annetati muuseumile tükike mõisat
30 mai, 2024
Kord aastas ühel laupäevasel maiõhtul avatakse üle Euroopa muuseumide uksed, et tähistada muuseumiööd. Sel aastal peeti muuseumiööd 18. mail. Tunnike enne uste sulgemist sel ööl tõi kohalik noormees Heino Mõniste muuseumi tükikese Mõniste mõisast.
Tegemist oli noormehe vanaisa pööningul lebanud kauni värvilise glasuuritud kahhelahjutükiga, mida ta ise, olles poisike, seal salaja uudistamas käis. Tema vanavanaisa oli Mõniste mõisa aednik ja perepärimuse järgi olevat see kivi pärit Mõniste mõisast. Kahjuks pole sellest ahjust säilinud ühtegi fotot. Oletuse järgi võib tegu olla kadunud mõisa ahjuniši kiviga. Samalaadset ahju on kujutatud Uue-Põltsamaa mõisa saalis tehtud fotol PLM Fk225.
Mälestus pööningul olevast ahjutükist elustus Heinol, kui ta võttis üles maja põrandat ja sealt suure ahjukiviga sarnases toonis kahhelkive leidis. Edasi tõidki jalad mehe muuseumiööl Mõniste muuseumi. Heino jagas meiega oma teadmisi ja kinnitas kuuldust, et igal kohalikul Mehkamaa perel võib olla kodus killuke kadunud Mõniste mõisast.
Esimesed kirjalikud allikad Mõniste kohta pärinevad aastast 1386. Uexküllide suguvõsa pärandi jaotamise paberites on ära nimetatud näiteks Mendis (Mõniste), Mustemettze (Kuutsi kant), Oyl (tõenäoliselt Oe), Cally (Kalli), Sarrego (Saru), Rese (Krabi kant), Sokyerve (Kikkajärve kant Krabil), Olde Caice (Vana-Kaika, polnud tänapäeva Kaika kohal), Uppehawde (Ubajärv).
Peamõis liikus selsamal 1386. aastal Sarru ning enne Liivi sõda, 1542. aastal, Mõnistesse. Mõisnikuks oli sellal Johann von Uexküll.
Liivi sõja ajal jaanuaris 1558 üritasid Vene väed Mõniste mõisat maha põletada, kuid löödi tagasi.
Põhjasõja ajal langes Mõniste mõis pärast 5.–6. augustil 1702 toimunud piiramist Vene vägede kätte.
Saru ja Mõniste mõis läksid 1764. aastal üle Kosküllide ja aastal 1837 Wulfi soole.
Wulfid olid majanduslikult kõige asjatundlikumad, sest suutsid mõisaid enda käes hoida tsaariaja lõpuni, mil need riigistati.
Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid omavalitsused järk-järgult mõisnike võimust vabanema. Muutused tipnesid Eesti Vabariigi loomisega 1918. aastal.
Vabadussõja ajal käis Mõniste neli korda käest kätte. Mõisahooned said tugevalt kannatada. Rasketel aegadel on abiks olnud iga kivi, mida sai näiteks teede täiteks kasutada. Selle tulemusena on võimalik kadunud mõisat imetleda vaid fotodelt. Hea võimalus tutvuda mõisa ajalooga fotode ja lugude kaudu on külastada Mõniste mõisa pargis asuvat õpperada.
Mõniste Talurahvamuuseumis saab näha mitut Mõniste mõisast pärit eset. Ja see kollektsioon on tänu lahkele annetajale kasvanud. Tennämi väega!
Räägime alati külastajatele, et hoidke oma esivanemate asju nagu kullatükke koos lugudega. Kui see aga mingil põhjusel enam võimalik pole, siis usaldage need muuseumile, kus neid nõuetekohaselt hoitakse ja ka tutvustatakse. Tulkõ kaema!
Hing ja keha jaanipäevaks puhtaks!
30 mai, 2024
Jaanipäev eesti rahvakalendris on seotud paljude kommetega. Nende seas on ka pühade-eelne saunaskäik. Meiegi kütame külastajate jaoks kuumaks 1926. aastal ehitatud suitsusauna, mis toona teenis Mõniste kooli tööperet.
21. juunil saab sauna alates kella 16st ja 22. juunil kella 14st. Selleks kellaajaks köetakse suitsusaun valmis ja juurde kütta seda enam ei saa. Seega palume külastajatel tulla kohale kokkulepitud ajaks. Saun mahutab korraga lahedalt kuus täiskasvanut. Kütmiskorra hind on 100 eurot. See sisaldab saunaeelset juhendamist, taimeteed, vihtu, saunamett ja soovi korral ka muuseumituuri. Soovijad saavad kohapeal ka ise endale värske viha valmis teha. Vesi on tünniga nii saunas sees kui ka väljas. Palume suitsusaunas pesuvahendeid mitte kasutada. Dušš on õppehoones, selle kasutamise saab eraldi kokku leppida. Õppehoones on soovijatel võimalik ka pika laua taha istuda.
Lisainfo ja broneerimine meili teel mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538.
Suvi toob kaks võru keele laagrit
30 aprill, 2024
Traditsiooniks saanud võru keele laager toimub sel aastal kahes vahetuses: 26.–28. juunini ja 17.–19. juulini. Laagrisse on oodatud põhikooliõpilased, kel huvi võru keele vastu. Varasem keeleoskus pole vajalik. Info ja registreerimine meiliaadressil mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538.
Tegevused toimuvad turvalises ja kaunis looduskeskkonnas, kus piisavalt liikumisruumi ja ka uudistamist. Lastel on võimalus muuseumi loomade eest hoolitseda: anda kanadele teri ja korjata jänesele rohtu.
Esimene laagripäev algab kell 8.30 kogunemisega. Mänguliste tegevuste käigus saame üksteisega tuttavaks. Järgneb rahulik meisterdamisaeg, kus iga laps valmistab Nukumamma juhendusel endale nuku. Päevade jooksul aitavad võru keelt õppida külalised Võru Instituudist. Osavamaks saab ka vibulaskmises Kagu Vibuklubi esindaja juhendusel.
Teine päev algab hommikusöögiga kell 9. Ka vanasõna ütleb: ega tühi kott püsti püsi. Kõigi päevade jooksul toitlustab lapsi kohvik „Daisy juures“.
Mõlemad päevad lõpevad lõkkeõhtuga. Esimeses laagris on külaliseks Kati Soon laulumängudega ning teises rahvamuusik Kadri Laube ja saatest „Imikuga metsas“ tuttav Tõnu Jürgenson koos matkatarkustega (kuidas metsas orienteeruda, kuidas ja millest lõket teha, kuidas nuga käsitseda ja varjualust valmistada jne). Sportida saab Mõniste kooli spordiväljakul.
Kolmandal päeval ootab laagrilisi väljasõit Võru lähedale Mäe Hobitallu loomi uudistama. Peetakse piknikut ja tagasiteel käiakse Ööbikuorus muinastalu kaemas, Pesapuu vaatetornis ja muuseumis.
Laagri lõpetamine on kell 17.
Osalustasu on 45 €. Kui perest osaleb veel lapi, siis on iga järgmise lapse osalustasu 35 €.
Hinnas on lisaks tegevustele majutus Mõniste rahvamajas (kaasa võtta tekk ja voodipesu või magamiskott) ja toitlustus (neli korda päevas). Erimenüüd vajavatele lastele palume toidu kaasa panna.
Laagri ühes vahetuses saab osaleda 20 last, seega on vajalik eelregistreerimine.
Info ja registreerimine meiliaadressil mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538.
Laagrit toetavad Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.
I vahetus 26.–28. juunini– KOHAD ON TÄIS
26. juuni
8.30–9.30 kogunemine, tutvumine, hommikuamps ja mängud
9.30 Nukumamma juhendatav meisterdamise töötuba
13–14 lõunasöök, vaba aeg ja lõunarahu Mõniste rahvamajas
14–16 võru keele õpe (Kadri Ugur, Võru Instituut)
16–17.30 õhtuoode, vaba aeg
17.30–19.30 muuseumitund „Kiviaeg“ ja vibulaskmine (Kagu Vibuklubi)
19.30 õhtusöök
20 lõkkeõhtu
22 öörahu
27. juuni
8.30 äratus
9 hommikusöök
9.30 Eesti Rahvapärimuse Kooli pakutavad tegevused ja muuseumitund “Linda, linda!” (Lenda, lenda!)
13–14 lõunasöök, vaba aeg
14–16 muuseumitund „Taluelu“
16–17 õhtuoode, vaba aeg
17–19.15 Kati Soon ja laulumängud
19.30–20 õhtusöök
20 lõkkeõhtu koos Kati Soonega, teater omameisterdatud nukkudega
22.30 öörahu
28. juuni
8.30 äratus
9–9.30 hommikusöök
9.30 väljasõit Hinni kanjoni juurde ja Vana-Võrumaa muuseumi ning galerii külastamine
Mäe Hobitallu loomadega tutvuma ja piknik
Rõuge Ööbikuoru matkarada koos Pesapuu vaatetorni, muinastalu ja muuseumiga
16–17 õhtusöök Mõnistes
17 kojusõit
II vahetus 17.–19. juulini– KOHAD ON TÄIS
17. juuli
8.30–9.30 kogunemine, tutvumine, hommikuamps ja mängud
9.30 Nukumamma juhendatav meisterdamise töötuba
13–14 lõunasöök, vaba aeg ja lõunarahu Mõniste rahvamajas
14–16 võru keele õpe (Kadri Ugur, Võru Instituut)
16–17.30 õhtuoode, vaba aeg
17.30–19.30 Tõnu Jürgensoni matkatarkused
19.30 õhtusöök
20 lõkkeõhtu koos Tõnu Jürgensoniga
22 öörahu
18. juuli
8.30 äratus
9 hommikusöök
9.30–12.30 Tõnu Jürgensoni juhendatavad tegevused ja muuseumitund “Linda, linda!” (Lenda, lenda!)
13–14 lõunasöök, vaba aeg
14–16 muuseumitund „Taluelu“. Sõlmtehnikas võtmehoidja valmistamine
16–17 õhtuoode, vaba aeg
17.30–19.30 muuseumitund „Kiviaeg“ ja vibulaskmine (Kagu Vibuklubi)
19.30–20 õhtusöök
20 lõkkeõhtu koos rahvamuusik Kadri Laubega
22.30 öörahu
19. juuli
8.30 äratus
9–9.30 hommikusöök
9.30 väljasõit Hinni kanjoni juurde
Side- ja läptopi muuseumi külastus
Mäe Hobitalus pikinik ja seejärel loomadega tutvuma
Rõuge Ööbikuoru matkarada koos Pesapuu vaatetorni ja muinastaluga
16–17 õhtusöök Mõnistes, laagri lõpeamine
17 kojusõit
Laagri korralduses võib tulla muudatusi.
Uus muuseumitund „Linda, linda!“
29 aprill, 2024
Alates 20. maist on võimalik tellida uut mesindusteemalist muuseumitundi „Linda, linda!“ (eesti k „Lenda, lenda!“), kus tehakse tutvust ka võru keelega.
Usinad töömesilased askeldavad meie aedades, lennates sumisedes õielt õiele. Neid võib olla ühes tarus 15 000 – 70 000. Lisaks on seal mõnisada kuni paar tuhat isamesilast ehk leske ja vaid üks mesilasema ehk kuninganna.
Uues programmis teeme juttu mesilastest, nende tööjaotusest ja tegemistest. Saame teada, mis on peale mee veel mesilaste toodang. Arutame, mida saame ise teha selle heaks, et need kasulikud putukad ikka meie aedades askeldaksid.
Meisterdame endale kunstkärjest küünla ning mängime nii liikumis- kui ka teadmisi kinnistavaid mänge. Lennates nagu mesilased suvele vastu, õpime mängu kaudu ka võru keelt.
Mesilaste töörollid ja vaenlased saavad lihtsamalt selgeks magnetitega õuemängu abil. Teisaldatav mäng jääb muuseumi territooriumile kogu suveks. Mäng on valmistatud kompetentsikeskuses Tsenter, valmimist on rahastanud Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.
Tegevus toimub peamiselt õues ja tunni lõpus on grupil võimalik kaunis looduskeskkonnas lõkke ääres piknikut pidada. Ümberringi on piisavalt liikumisruumi ning saab ka küülikuid ja kanu vaadelda.
Info ja broneerimine telefonil 5622 8538 või meili teel mare.tamtik@wi.ee.
Muuseumiöö Mõnistes pakub loominguvabadust
29 aprill, 2024
Tänavusel muuseumiööl pealkirjaga „Öös on vabadust!“ pakub Mõniste Talurahvamuuseum kella 18–23 vabadust kulgeda muuseumis ringi, kuulata eesti-, võru- ja ingliskeelset audigiidi või liikuda muuseumis giidi saatel. Saab valida endale sobiva loomingulise väljenduse: kas joonistada, maalida või kirjutada paberile, laastule või kivile. Külastajatele on uudistamiseks Mõniste Kooli lasteaia laste ja kohalike seeniorite poolt joonistatud piltide näitus. Samuti Marju Kõivupuu näitus „Kagu-Eesti ristipuud“ ja Hargla kihelkonna kirikinnaste väljapanek Mõniste muusemi kogudest.
Hargla kirikindad kapist väljas
28 märts, 2024
Kevadine kapituulutus tõi Mõniste Talurahvamuuseumi fondist välja Hargla kihelkonna kirikindad. Need on uurijatelt seni vähe tähelepanu saanud, aga nüüd on võimalik kunagistest mustritest kohapeal avatud väljapaneku kaudu osa saada.
Mõniste rahvamajas peetud Eesti Vabariigi 106. aastapäeva kontserdi lavakujunduse tarvis koguti Heli Toropi eestvedamisel piirkonnas kokku hulk kirikindaid. Mustrid on aja jooksul muutunud, aga kindakogus annab tunnistust oskusest endiselt esivanemate kombel kaunist käsitööd teha.
Hargla kihelkonna kindaid on ka ERM-i kogudes 15 paari, neist 14 on fotode ja täpsete tööjuhenditega kajastatud ka kolmes raamatus:
Tuuli Tubin, „Kirä’ Võromaalt. Kinda’“ 2009;
Reet Piiri, „Suur kindaraamat. Eesti kihelkondade mustrid“ 2013;
Kristi Jõeste, „Eesti silmuskudumine 3. Labakindad“ 2021.
Fotol on lavakujunduseks kasutatud kirikindad piirkonnast
Teeme ühe toreda jüripäeva!
28 märts, 2024
Kui sa ei tea, mida koolivaheajal teha, sea sammud 24. aprillil kell 10 Mõniste muuseumi. Tule kohe koos perega!
Jüripäev oli talurahva seas üks tähtis päev. Siis algas põllutööde aeg, mil võeti tallu suilisi. Sel päeval pandi püha Jüri kutsikatele ka päitsed pähe, et nad ei saaks koduloomi murda. Jüripäeval tegeldi veel nõidumisega ja tingimata tehti jürituld.
Vaatame meiegi muuseumis vana aja tööriistad üle, arutame, mida nendega tehti, ja saame teada, kes olid suilised. Teeme jürituld, nõiume, küpsetame õues lõkkel pannkooke ja mängime.
Tegevused toimuvad õues, programmi kestus 4 tundi. Palume riietuda ilmastikule sobivalt!
Osalustasu 5 eurot.
Vajalik eelregistreerimine tööpäeviti kella 9–17 telefonil 5622 8538 või mare.tamtik@wi.ee.
Külajutu-kolmapäev tuleb taas
28 märts, 2024
Märtsis kutsus Mõniste Talurahvamuuseum külarahvast sisustatud kohtumisele. Külajutupäev läks korda ja oli osalejate sõnul huvitav. Uus kohtumine ootab huvilisi ees juba 17. aprillil kell 10 ning seekord on teemaks jüripäev. Külajutupäev on mõeldud kõigile, kel soov kodust välja tulla ja suhelda.
Aprillile kohaselt teeme sel kohtumisel jürituld ja ka jutud on jüripäevast kantud. Loodetavasti teeb ilmataat väljas olemise mõnusaks, aga riietumisel tasub arvestada ka salakavalate kevadtuultega. Muuseumi poolt on soe ruum, kuum tee ja küpsised.
Kellel pole oma sõiduvahendit, sellel tuleks muuseumile osalussoovist teada anda, et saaksime transpordi organiseerida.
Lisainfo telefonil 5804 6692 või meili teel airi.ryytli@wi.ee.
Aprillis läheme metsa
28 märts, 2024
Muuseumitunnis „Mets meie ümber“ tutvume erinevate puuliikidega, mis Eesti metsas kasvavad, ning räägime loomadest ja lindudest. Kui puud püsivad kenasti paigal, siis loomi on suure grupiga liikudes keeruline kohata. Kindel on aga see, et nad on oma tegemistest jälgi jätnud. Teeme juttu toiduahelast ja võimalusest, et mõni lüli toiduahelas katkeb. Vestleme, kui ohtlik on metsale tulekahju, sest hävida võib kogu elukeskkond. Mõistatame loodusteemalisi mõistatusi ja mängime.
Muuseumitunni hind: 3 eurot laps. Vabas õhus toimuv õpe kestab poolteist tundi.
Osalemiseks on vaja eelregistreeruda tööpäeviti kella 9–17 tel 5622 8538 või mare.tamtik@wi.ee.
Kuutsi küla kuulujutu-kolmapäev
27 veebruar, 2024
Kuutsi küla esimene kuulujutu-kolmapäev toimub 20. märtsil kell 9 Mõniste Talurahvamuuseumi õppehoones ja on mõeldud kõigile, kel soov kodust välja tulla ja suhelda. Iga tulija võiks kaasa võtta midagi, mis iseloomustab teda või tema huvisid: näiteks käsitöömeistrid omavalmistatud esemeid, lugemishuvilised oma lemmikraamatu jne. Edaspidigi toimuvad kohtumised iga kuu kolmandal kolmapäeval samal kellaajal.
Järgmise kohtumise teema valitakse, arvestades kokkutulnud inimeste huvisid ja soove. Muuseumi poolt on soe ruum, kuum tee ja küpsised. Tulevikus võib korraldada väljasõite ja kohtumisõhtuid, näiteks kokkusaamise naabrite, Lüllemäe mokalaadaõhtute osalejatega jne.
Kellel pole oma liikumisvahendit, võib sellest muuseumile teada anda. Saame transpordi korraldada. Koostöös sotsiaaltöötajaga püüame suhtlusringi kaasata ka neid kohalikke inimesi, kes ennast eri põhjustel üksildasena tunnevad. Lisainfo telefonil 5804 6692 või meili teel airi.ryytli@wi.ee.
