Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.
Vaata ka
Kultuur kolme jõe kallastel
Mõniste Talurahvamuuseum on Eesti vanim ja lõunapoolseim vabaõhumuuseum. Selle kandi omanäolisuse kujunemisel mängis suurt rolli kolme jõe looduslik rütm. Suurvete ajal üle ujutatud luhad seadsid inimeste liikumisele piirangu. See jättis jälje rahvarõivaste kujunemisele ja looduse pakutud ehitusmaterjal mõjutas taluarhitektuuri. Seda ja palju muud on võimalik avastada muuseumis giidituuride ja õppeprogrammide käigus.
Mõniste muuseum asub Võrumaal Mehkamaal. Läti naabrus ja piirkonda läbivad kolm jõge – Mustjõgi, Vaidva ja Peetri jõgi – on mänginud siinse omanäolise rahvakultuuri kujunemisel suurt osa. Jõed on olnud nii ühenduslüliks ja kaubateeks kui ka takistuseks, mis eraldas inimesi suurvee ajal, mil luhad muutusid läbipääsmatuks. Kirikus ja kalmistul käidi enda pool jõge, mis jättis jälje ka rahvarõivaste arengule. Lõuna pool kanti valdavalt Läti mõjutustega valgeid rõivaid lätilapilise vööga ja Hargla pool pigem triibuseelikut kirivööga.
Jõe äärtes kasvavat pilliroogu kasutati katuste valmistamisel ja Peetri jõe äärest saadi paekivi ehituseks. Seega erineb ka siinne taluarhitektuur Lõuna-Eesti omast. Hea näide selle kohta on Mõniste Talurahvamuuseumi kompleks.
Õuel püüavad külastajate pilku 19. sajandi taluhooned: rehetare, ait, suitsusaun ja kooguga kaev. Eri hoonetes on eksponeeritud vanad põllu-, sepa-, puu- ja hobutööriistad ning majapidamistarbed.
Kesksel kohal muuseumi territooriumil on 1926. aastal talumeeste ehitatud kauplusehoone koos aida ja kaubakuuriga. 1955. aastast alates on hoone kasutusel muuseumi peahoonena. 2016. aastal avati poeruumis muuseum-kauplus, kus saab osta nii sularahas kui kaardimaksega. Valikus on kohalik käsitöö, võrukeelsed raamatud ja palju muud. Kauplusehoone ruumides asub ka ajastutruu kaupmehe eluruum ja väljapanek kohalike pillimeistrite valmistatud ja seltsidele kuulunud muusikainstrumentidest.
Giidituuridele lisaks pakub muuseum aasta ringi mitmesuguseid programme, mis on seotud taluelu ja rahvakalendriga. Osalejad saavad tegevustes ka ise käed külge panna.
Septembrisse sobib hästi programm „Vana aja koolipäev“. Heidame pilgu rohkem kui 100 aasta tagusesse kooliaega, kui tunnid toimusid rehetares ja valgust andis küünal või petrooleumilamp. Koolis tuli käia neli talve. Kooliaeg algas päerast mihklipäeva ja kestis jüripäevani, kui kari uuesti välja lasti. Lastel pidi toidukott endal kaasas olema ja toitu sai soojendada kooli köögis. Lastel, kes olid terve nädala koolis, oli kaasas ka põhuga täidetud madrats. Kindlasti tuli selgeks saada lugemine ja rehkendamine. Tunnid algasid „Meie isa palvega“. Algul kirjutati krihvliga tahvlile ja hiljem sulega paberile. Muuseumitunnis kirjutame meiegi sulega paberile ja rehkendame ning vaatame, milline näeb välja paha lapse karistus.
Oktoobris pakume programmi „Leib meie laual“. Teeme juttu leiva teekonnast meie toidulauale. Muuseumitunni käigus õpime tundma teravilju, künname maad, peksame kootidega vilja, tuulame teri, proovime käsikivil jahu jahvatada ja lõpuks sööme maitsvat ahjusooja leiba.
Mõniste Talurahvamuuseumi tegemistes osalejatel palume arvestada, et oleme peamiselt õues ja riietuda tuleb vastavalt ilmale. Soovijatel on võimalik pidada õues piknikku ja lõbutseda tsõõriplatsil.
Pakume ka väljasõidu- ehk muuseum-kohvris-programme: tuleme teile ise külla valitud teemat tutvustama. Programmi pikkus on 45 minutit ja sisu saab kohandada vastavalt tellija soovile ja meie võimalustele.
Programme saab ka tellija soovi järgi kombineerida. Kõigis programmides osalemiseks on vaja eelregistreeruda meiliaadressil monistemuuseum@wi.ee või telefonil 5622 8538.