Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.
Vaata ka
Leiud pööningult I
Parfüümipudeli hoidja 19. sajandi teisest poolest
2023. aasta suvel tuli muuseumi peahoone pööningult erinevate kultuurikihtide alt välja pappkast erinevate nipsasjakestega. Teiste asjade seas oli väike tuhmunud messingist lillekaunistustega saan, mille keskel õhukesest klaasist munakoorekujuline kausike. Eseme otstarve jäi esialgu segaseks ning kuna kastil polnud ühtegi kirjet asjade päritolu kohta, ei olnud ka kellegi käest küsida.
Esmased internetiotsingud pakkusid, et tegemist võib olla parfüümipudeli, õmblustarvikute või ehete hoidjaga, kuid kuna ükski leitud näidetest ei sobitunud täielikult meie esemega, jäi see tundmatu objektina pea aastaks fondiruumi riiulile seisma.
Uus tuhin eseme olemuse määramiseks tuli 2024. aasta suve lõpus, kui avastasin, et on olemas Rahvusvaheline Parfüümipudelite Ühing (International Perfume Bottle Association). Peale paarinädalast kirjavahetust oli müsteerium lahendatud: tegemist on tõesti 19. sajandist pärineva parfüümipudeli hoidjaga. Seda kinnitas ka messingesemest hiljem samast kastist leitud väike kaelata klaaspudel, mis sobis peaaegu täielikult klaasist munakoores olevasse pessa. Sarnased nipsasjakesed ning erinevad hoiukarbid olid 19. sajandil väga populaarsed ning eeldatavasti jõudsid Eestisse Lääne-Euroopast.
Eraldi märkimist väärib klaas, mida hoidja munapoolte valmistamiseks kasutatud on. Kui internetis ning IPBA lehel leiduvate näidete puhul on peamiselt kasutatud läbipaistvat, ühevärvilist või pärlmutter-klaasi siis muuseumi pööningult leitud hoidja muna on valmistatud õlilaik-klaasist (ingl.k „oil spot“).
Samuti on väga põnev eksemplar ka hoidjaga kokkusobiv parfüümipudel. Praegu kergelt lavendlilillana tunduv klaaspudel on eeldatavasti algselt olnud täiesti värvitu. Oma lillaka tooni on klaas saavutanud peale pikaajalist kokkupuudet UV-kiirtega. Protsess toimub sulaklaasi lisatud mangaandioksiidi (tuntud ka kui mineraalne pürolusiit) tõttu.
Mangaandioksiidi kasutati 19. sajandi lõpuni klaasivalmistamise protsessis täiesti läbipaistva kirka klaasi saavutamiseks. Pürolusiidi lisamata jätmisel oli valminud klaastoodetel sinkjas toon. 20. sajandi alguses hakati sinise tooni vältimiseks kasutama muid tehnikaid.
