Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.
Vaata ka
Ja walgus sai!
30 detsember, 2022
19. sajandi lõpu walgusallikaid Mõniste Talurahwamuuseumi kogudest
Kuigi talvine pööripäev on möödas ning iga päev läheb ühe kukesammu võrra pikemaks, on ees veel paar kuud hämarat aega. Pikkade pimedate talveõhtute peletamiseks on eestlased läbi ajastute kasutanud erinevaid valgusallikaid. Mõniste Talurahvamuuseumi kogudes
Kõige arhailisem valgusallikas muuseumi etnograafiakogus on pilak ehk peeruhoidja. Tegemist on sepa valmistatud raudnäpitsaga, mis kinnitati tulejala, ahjumüüri või seina külge ning mida kasutati põlevate peergude hoidmiseks. Pilakud olid taluelamutes levinud kuni petrooleumilampide kasutuselevõtuni 19. sajandi teisel poolel.
„Peeruvalguse vabisev leek soodustas fantaasiat, tiivustas mõttelendu. Kuid peeruvalgusel valmisid ka rikkalikud rahvakunstiesemed: kaunikirjalised õllekannud, rangipuud, kurikad, kirstud ning veimevakad.“ – Sakala, 6. märts 1942
Tulejalg ERM A 316:4 Pilak MF _ 170 E 52:2
Lisaks pilakule kasutati taludes isevalatud rasvaküünlaid, hiljem mesilasvahast ja parafiinist küünlaid. Küünalde hoidmiseks valmistati ise ja hiljem ka osteti mitmesuguseid küünlajalgu ja laternaid. Põnev näide isetehtud küünlahoidjast on rohmakas puidust küünlajalg. Ilmselgelt ainult oma talus igapäevaseks kasutamiseks valmistatud treitud eset „kaunistavad“ vaid lihtne profiil allosas ning kerge triip ülaosas.
Küünlajalg MF _ 15:12 E 10:12
Kiiresti hämarduvatel õhtutel jäi valgusest vajaka ka väljas tehtavatel töödel. Küünaldele ehitati selleks puhuks tuule eest kaitseks lihtsad puidust laternad. Tihtipeale kasutati selliste laternate ehitamisel muudest objektidest üle jäänud materjale ning seetõttu olid need veidike rohmakad ja viltused.
Hugo Paltsepa poolt valmistatud laternad MF _ 15:3 E 10:3 ning MF _ 15:4 E 10:4
19. sajandi keskel hakati naftast petrooleumi tootma ning kasutusele võeti iidsete õlilampide põhimõttel toimivad petrooleumilambid. Esimene petrooleumilamp, mis paljudesse kodudesse jõudis, oli n-ö tattnina-lamp: väike plekist petrooleumilamp. Klaasikupli puudumine segas valguse ühtlast hajumist ning seetõttu ei olnud tattnina eriti palju eredam kui küünal või peerg. „Ma pääva aal saa lugeda koa, aga tattnina valgel ei õhkagi.“
“Tattnina” MF _ 15:14 E 10:14
Petrooleumilampide levik tähendas ka petrooleumil töötavate laternate levikut. Üks tuntumaid petrooleumilaternatest on kindlasti nahkhiirelatern, mis sai oma nimetuse selle järgi, et neid laternaid kasutati kaevandustes, kus nad laes rippudes meenutasid talvel pea alaspidi magavaid nahkhiiri. Hiljem võeti Lorupi klaasitehases kasutusele vorm, mis kandis laterna nimetusest tulenevalt selle klaasile nahkriirekujutise.
Nahkhiirelatern MF _ 929:1 Aj 177:1
Linnas, mõisates ning jõukamates taludes levisid 19. sajandi lõpul juba ka märgatavalt uhkemad petrooleumilambid. Neid sai poest osta ning neid valmistati nii laual ja seinal kasutamiseks kui ka lakke riputamiseks. Mõniste muuseumis on selle ajastu ühe näitena 15-liiniline juugendstiilis laelamp.
Laelamp MF _ 357:1 Aj 55:1 Laualamp MF _ 266:1 Aj 36:1
20. sajandist pärinevaid valgusallikaid tutvustame teile järgmises loos.
Päkapikumaal käib nimekonkurss
29 november, 2022
Juba 25 aastat on bussid vuranud Mõnistesse, et lapsed saaksid päkapikumaale seiklema minna. Ka sel aastal on muuseumil oma jõuluprogramm (https://monistemuuseum.ee/muuseumitnnid/jouluprogramm/). Jõulukuul soovivad kaks lapsi saatvat päkapikku aga endale pasliku nime leida. Nad ei taha olla ühed paljudest päkapikkudest, vaid päris oma nimega päkapikud. Paku välja, kuidas võiks üht rahulikku ja üht rahmeldavat päkapikku kutsuda! Saad kirjutada nimed Mõniste Talurahvamuuseumi Facebooki postituse „Päkapikkude nimekonkurss“ kommentaaridesse. Kui hakkad ka muuseumi Facebooki-lehe jälgijaks, osaled 12. detsembril toimuvas piletiloosis, mille auhinnaks on 17. detsembril tasuta perepäeva külastus (https://monistemuuseum.ee/puhade-eelne-perepaev-monistes/)
Pühade-eelne perepäev Mõnistes
29 november, 2022
Lumi on laotunud üle maa ja nüüd on paras aeg teha üheskoos ettevalmistusi pühadeks. Talvine Mõniste Talurahvamuuseum kutsubki 17. detsembril peresid külla. Tegevused algavad kell 10:00 ja 14:00. Koos käiakse metsas loomi söötmas ja köetakse suitsusauna, meisterdatakse ja süüakse piparkooke. Muu hulgas saab teada, kuidas erinevad Lääne-Eesti jõulud Lõuna-Eesti omadest. Külla tuleb ka Jõuluvana. Selleks, et ta teaks, kui paljudele lastele kommipakid kaasa tuua, palun anna oma tulekust teada telefonil 56622 8583 või meili teel mare.tamtik@wi.ee.
Lisaks ootab külastajaid tore õuenäitus „Mõniste päkapikumaa 25“, mis annab ülevaate veerandsajandist päkapikumaal.
Perepilet kahele täiskasvanule koos lastega on 30.- eurot.
Väljapanek „Klaas meie laual“
29 november, 2022
Mõniste muuseumis on avatud uus klaasnõusid tutvustav väljapanek. Kaupmehe eluruumi vitriinkapis on väljas nii Eesti klaasidisaini klassikuid 20. sajandi teisest poolest kui ka vanemaid esemeid 1900ndate algusest. Sealhulgas näiteks klaasist noa- ja kahvlialused Mõniste mõisast ning Tarbeklaasi kunstniku Eino Mäelti 1985. aastal disainitud tsentrifugaalklaasist kauss „Kaali“.
Lisaks silmailule pakub väljapanek nii vanematele kui ka noorematele taasavastamisrõõmu. Jõuluperioodil saab nõude kõrval imetleda vanu, nostalgiahõngulisi klaasist kuuseehteid.
Lambapäev
8 november, 2022
12. novembril kell 11-13 toimub muuseumis LAMBAPÄEV, mis on üks EESTI VILLA NÄDALA üritus https://viljandi.ut.ee/et/sisu/eesti-villa-nadal
Tutvustame läbi praktiliste tegevuste villa teekonda lõngani.
Kõigepealt saavad osalejad näha ja katsuda lambaid. Räägime, mida lammas sööb, kui vanaks elab ja mida hea villa kasvatamiseks vajab.
Proovime kätt lambapügamisel. Seda küll mitte päris lambal, vaid lambanahal.
Kraasime, tallame vokki, kerime lõnga ja proovida saab ka kangastelgedel kudumist.
Tutvustame muuseumikogus olevaid erinevaid villaseid esemeid.
Üritus on TASUTA aga vajalik on EELNEV REGISTREERIMINE kuni 11.11. mare.tamtik@wi.ee või 5622 8538.
Kõigi villa nädala sündmuste kohta saab infot https://www.google.com/maps/d/viewer?fbclid=IwAR1XC3kx92xdtz_pJFyN_h7Dpm8C7ARyKwLTLQdiIDWChvJjkYYHFT6MvTg&mid=1oQXT7fOKJVstYHjbHSZUjbi0IfZlxtc&ll=58.55154501934408%2C24.60759555000001&z=7
Videoblogija meenutab suve
31 oktoober, 2022
Videoblogija meenutab suve
Mõniste Talurahvamuuseumi kanad on läinud lauta talvepuhkusele ja käes on sügisega seotud muuseumitunnid. Suure suvesooja on videoblogija Rivo Veber Võrumaa Arenduskeskuse tellimisel aga videolõigule salvestanud ja see on nüüd vaatamiseks valmis.
Jõuluootus
31 oktoober, 2022
Mõniste Talurahvamuuseumi Päkapikumaa jõuluprogramm toimub tänavu 5.–22. detsembrini. Sel aastal kutsume teid pererahvale appi jõulueelseid toimetusi tegema. Et saaks rahuliku meelega jõuluootust nautida, tasub oma osavõtusoovist aegsasti teada anda. 
Jõuluprogramm algab loomade toitmisega metsas. Seejärel kütame sauna nii, nagu seda vanasti tehti – varem kuivama pandud oksaraagudega. Kui saun on küdema pandud, võtame ette tare koristamise, et see va Tahma-Toomas elamisest välja ajada. Kui lumi maas, viime tekid ja vaibad lumme ning klopime need seal puhtaks. Selle tegevuse käigus saab ka lumes mütata.
Kui rehetare koristatud, seame sammud rannarootslaste kombel kaunistatud peamajja. Räägime, mille poolest erinevad Lääne-Eesti jõulud Lõuna-Eesti omadest ning valmistame jõulukroone või kärbsekiikesid. Meisterdatud asjad saab igaüks soovi korral koju kaasa võtta. Meisterdused valmis, siirdume naabertallu, kus meid ootavad soe tee ja piparkoogid. On aeg töö lõpetada ja jõule tähistada.
Külla tuleb Jõuluvana.
Info ja registreerimine: mare.tamtik@wi.ee või tel 5622 8538.
Hind 10 eurot laps/täiskasvanu, saatvatele õpetajatele pääse tasuta.
Mõnistesse võru keelt otsima!
31 oktoober, 2022
Võru keele nädalal ootab muuseum avastama oma väärtusi võrukeelse otsimis- ja sõnamängu kaudu. Mäng sobib kõigile vanuseastmetele. Kui ilm vähegi lubab, toimub tegevus õues.
Sügisvärvid on looduses peaaegu taandunud ja toonidest jäänud valdavaks pruun ja hall.
Aga muuseumi territoorium on kaunistatud paljude värviliste sedelitega, millel küsimused võru keele meeldetuletamiseks ja õppimiseks.
Võru keele nädala sõnamäng on kohandatav kõigile vanuseastmetele. Nooremad osalejad asuvad otsimismängus teele koos juhendajatega ja vanemad lapsed paarikaupa või üksinda. Koguda tuleb võimalikult palju õigeid vastuseid, parimaid ka tunnustatakse.
Muuseumitunni sissejuhatavas osas räägime võrokeste kultuurist ning vaatame vanu taluhooneid, et tekiks ettekujutus eri ajastute inimeste eluolust.
Muuseumitund kestab 1,5 tundi, hind 3 eurot osaleja. Õpetajatele pääse tasuta. Info ja registreerimine: mare.tamtik@wi.ee ja telefonil 5622 8538.
Leeni nukk läks puhkusele
29 september, 2022
Leeni nukk oli üle poole sajandi rehetoa püsiekspositsioonis kasutuses hällis magava imikuna. 1. augustil 2022 vahetati nukk oma kahjustunud väljanägemise tõttu välja. Aeg ja olud olid teda tugevalt kahjustanud ning toonud talle koguni hüüdnime „Õudne titanukk“. Nuku tulmelegendi uurides selgus, et see võis kuuluda Mõniste Talurahvamuuseumi esimesele järelvaatajale Helene Hermannile. Peale pikka ja väärikat teenistust läheb nukk museaalina fondi.
Enam kui pool sajandit rehetares ööpäevaringset tööd on nukule olnud päris rasked. Ajapikku on nuku kehale tekkinud näriliste kahjustused, silmatorkavaimad neist on selle näol. Aastate jooksul on ära näritud nii nuku silmalaud, ninaots kui ka paokil suust paistvad hambad. Puuduvate silmalaugude asemele on mingil ajal sinise markeriga uued vikerkestad joonistatud. Ajahambast puretud on ka looduslikust kiust parukas. Nuku jäsemed on mõranenud ning neid liikumas hoidvaid traate ja nööre on korduvalt parandatud. Nuku paremat jalga on üritatud parandada liimiga immutatud ajalehepaberiga. Kahjuks on parandus teinud pigem kahju kui kasu: kuna nööri kinnitamiseks mõeldud aas jäi kivistunud paberi sisse, on uus nöör paigaldatud läbi nuku puusa tehtud augu.
Fotod: Mõniste Talurahvamuuseum, Liispet Jalandi
Leeni nukuga sarnaseid segamassist nukke hakati tootma juba 19. sajandi lõpul, kui tekkis vajadus suurtes kogustes odavate lelude järele. Kuna portselan- ja papjeemašeenukkude tootmine oli kallis, segasid nukutootjad oma retsepti järgi kokku segamassi, mis koosnes kipsist, saepurust, paberist ning kõigest muust kättesaadavast. Tihtipeale läks massi kõik, mis tootmishoone põrandalt kokku oli pühitud. Valminud segu pressiti sobivatesse vormidesse ning kuivatati. Kuivatamise järel kaeti saadud detailid värvi ja lakiga. Algselt olid nagu portselannukkude puhulgi massist vaid jäsemed ja pea. Kui tehnoloogia arenes, hakati ka nukkude kehasid segamassist vormima.
Kuna nukul puuduvad igasugused märked valmistaja kohta, on pea võimatu määrata selle tegelikku vanust ja päritolu. Samuti ei anna infot nuku pea ning jäsemete kuju, kuna sarnast vormi kasutati aastakümnete jooksul mitmes eri nukuvabrikus.
Säilinud materjalide põhjal võib eeldada, et nuku tõi Mõniste Talurahvamuuseumi selle esimene järelevaataja Helene Hermann. See vana, märgeteta nukk kuuluski ilmselt kunagi väikesele Helenele, hellitusnimega Leenile. Selle tõenduseks on muuseumist leitud foto, millel on Helene Leeni-nukuga. Hermann töötas muuseumis aastatel 1957–1963 ning läks koos muuseumi asutaja Alfred Lepaga vanaduspuhkusele.
Leeni, 6a (Leeni istub 1890.–1914. aastal tootmises olnud Design Gebrüder Thoneti toolil nr 56).
Foto: Mõniste Talurahvamuuseum
Leeni nukk saab auga välja teenitud pensionile minna peaaegu 60 aastat hiljem kui muuseumi esimene järelevaataja Helene. Kui muuseumisse jõudmise ajal ei olnud nuku kohta suurt midagi teada ja seetõttu jäi ta omal ajal muuseumi kogudes arvele võtmata, siis nüüdseks on nukul juba pikk teadaolev ajalugu. Edaspidi hiired seda väärikat museaali enam kahjustada ei saa.
Liispet Jalandi
Mõniste Talurahvamuuseumi koguhoidja
Rehekuul lambast ja leivast
29 september, 2022
Ongi käes oktoobrikuu ja vaja panna kätte käpikud, pähe müts, kaela sall. Tänapäeval ostame need sageli poest. Aga kust saadi need esemed vanasti, kui villaseid tooteid poodides ei müüdud? Sellele küsimusele saame vastuse Mõniste muuseumis toimuval teemapäeval. Muuseumitunnis „Lambapäev“ saab laps käed külge panna töödes alates lambapügamisest kuni lõngakerimiseni. Programm lõpeb villasest lõngast kootud kudumite näituse külastamisega.
Teises rehekuu programmis „Leib meie laual“ saab ülevaate töödest, mida on vaja teha, et lõhnav rukkileib meie lauale jõuaks. Kõigepealt teeme tutvust seitse tuhat aastat vana põllutööriista sirbiga, siis peksame kootidega vilja, tuulame vilja ja viime puhtad terad veskisse. Veskis on meil tööriistaks käsikivi. Programmi lõpus saame maitsta sooja leiba võiga.
Programmides osalemiseks on vaja registreeruda e-posti aadressil mare.tamtik@wi.ee või tel 5622 8538.
Kohtumiseni Mõniste Talurahvamuuseumis!