Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.
Vaata ka
Jõulukuul avaneb Mõniste muuseumis taas päkapikumaa
29 oktoober, 2024
Tänavu tuleb Mõniste muuseumi külla jõulumees, kes on oma jalutuskepi kuhugi ära kaotanud. Tulge meile appi seda otsima ja nuputama, kuhu see küll jääda võis. Äkki on mõni ulakas päkapikk selle ära peitnud? Või pudenes see kiirel sõidul saanist lihtsalt maha? Loodame laste abiga jalutuskepi üles leida ja jõuluvanale tagasi anda.
Programmid toimuvad gruppidele 2.–20. detsembril, välja arvatud laupäev ja pühapäev. Sobiva kellaaja saab iga grupp ise valida. Programmi pikkus on poolteist tundi. Koolilapse osalustasu on 10 eurot (programmi lõpus saab iga laps jõulumehelt ka paki).
21. detsembril ootame muuseumi päkapikumaale aga peresid. Perepääse maksab 30 eurot. Programmid algavad kell 11 ja 15.
Kõik tegevused toimuvad õues, seetõttu palume riietuda ilmaolusid arvestades. Osalemiseks on vaja eelregistreeruda: Mare.Tamtik@wi.ee või 5622 8538.
Tsõõriplats ootab lustijaid
29 oktoober, 2024
Tsõõri- ehk kiigeplatside rajamise traditsioon ulatub rohkem kui saja aasta tagusesse aega. Platsi tarvis valiti ilusa muruga koht, kuhu külapoisid ehitasid kiige. Kiige kõrvale, rahvakeeli kiige alla rajati tantsuplats, kus külarahvas sai tantsida ning rahvapäraseid tsõõri- ehk ringmänge mängida. Viimasest tuleneb ka kiigeplatsi võrukeelne nimetus – tsõõriplats.
Nii Karilatsi Vabaõhumuuseumi kui ka Mõniste Talurahvamuuseumi tsõõriplats valmisid Muinsuskaitseameti rahastu „Muuseumide kiirendi 2024“ toetusel.
Miski pole parem kiikumisest!
Artur Alliksaar. Kiigelaul
Kiikumise juured ulatuvad juba väga kaugesse minevikku, omades algselt maagilist tähendust. Siinkandis usuti, et kevadine kiigelkäimine annab kiikujale kogu suveks nii tervise kui ilu ning kaitseb putukahammustuste eest. Võrumaal, samuti Lätis usuti, et kevadine kiikumine tagab hea taimekasvu, sealhulgas soodustab lina ja kanepi sirgumist. Varasematel aegadel oli kiigelkäimine ajaliseltki rangelt piiritletud. Lõuna-Eestis algas kiikumine esimesel lihavõttepühal ja kiiguti jaanipäevani. Hiljem pikenes see aeg kartulivõtuni. Päris vabaks muutus kiikumisaeg alles 19. sajandi lõpuaastatel.
Kiigekultuuri hiilgeajaks Eestis võib pidada 19. sajandi teist poolt ja 20. sajandi algust, mil vainudele, metsaservadesse ja mäeküngastele kerkisid üksteise järel aina uued ja uued kiigeplatsid. Kiigeplatsiks valiti ilusa muruga koht. Kiige kõrvale, rahvakeeles kiige alla rajati tantsuplats ja uuemal ajal jäeti selle kõrvale ruumi ka jaanitule tegemiseks. Kiigeõhtud olid oodatud sündmused ja nende eel pühiti kiigeplatsid korralikult puhtaks, pühade puhul kaunistati noorte kaskedega. Nii kujunes algselt maagilist tähendust omanud kiikumine aja jooksul maarahva jaoks üheks põhiliseks ajaveetmisviisiks, mis pole tänapäevani populaarsust kaotanud.
Aegade jooksul on Eestis ehitatud eri tüüpi kiikesid, levinuimad on olnud rõht-, püst- ja pöörkiiged. Kõige lihtsama ehitusega olid rõhtkiiged, mida võib pidada tänapäevase kaalukiige eelkäijaks: paraja suurusega kivi või puupaku peale pandi pikk laud. Rõuge kandis nimetati sellist kiikumist sõtsu kaalmisõs. Läbi aegade on olnud populaarsed püstkiiged, mida tänapäevalgi näeme paljudel külaplatsidel. 19. sajandi lõpus hakkasid Eestis levima pöörkiiged ehk karussellid, mida võib praegu näha ka Mõniste ja Karilatsi muuseumi äsja valminud tsõõriplatsil.
Kiigeehitajatest peeti külaühiskonnas lugu. Tüdrukud tõid neile kiikumisaja alguses tasuks sukapaelu, vöid, kindaid, sokke, tubakakotte, luisutaskuid, mune ja sõira. Rõugest on teada, et lihavõttepühade ajal viidi kiigeehitajatele ja kiigutajatele värvitud mune, jaanipäeva ajal aga sõira.
Kasutatud kirjandus: Anu Vissel, „Eestlaste kiigekultuur enne ja nüüd“ https://www.folklore.ee/Tagused/nr21/kiik.pdf
Virtuaalnäitus “Wõi mis ti olti nii piinü’!”
30 september, 2024
Virtuaalnäitus „Või mis ti olti nii piinü’“ tutvustab värskelt Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuses Kanut taastatud linnatanusid ning teisi muuseumi kogus olevaid naistekübaraid.
Galerii avamiseks kliki siiaRehekuu toimetused Mõniste muuseumis
30 september, 2024
„Leib meie laual“, 1.–11. oktoober
Muuseumitunnis „Leib meie laual“ teeme tutvust erinevate teraviljadega. Saame teada, milleks ühte või teist vilja vanasti kasutati ja kuidas neid tänapäeval kasutatakse.
Samuti õpime, kuidas leib vanal ajal talupere lauale jõudis. Kui tänapäeval ostame leiba või saia poest, siis vanasti tuli kõik ise teha. Seetõttu paneme meiegi käed külge koodiga vilja peksmisel ja vilja sarjamisel. Muidugi maitseme kodus küpsetatud leiba võiga.
„Villast kinnaste ja sokkideni“, 14.–25. oktoober
Oktoobris on ilmad juba jahedad ning vaja on pähe panna müts ja kätte kindad. Tänapäeval ostame need poest, tõsi, mõnes peres kootakse need ka ise valmis. Vanal ajal tuli selleks, et pesemata villa hunnikust lõpuks kinnas, sokk või müts saaks, aga palju tööd teha. Programmis „Villast kinnaste ja sokkideni“ teemegi nendest töödest juttu ja mõne töö proovime ka ise järele.
Koolivaheaeg muuseumis, 23. oktoober
Kui sa ei tea, mida koolivaheajal ette võtta, siis tasub seada sammud 23. oktoobril kella 10ks muuseumi. Puhume juttu sügise teemal ja laseme oma inspiratsioonil sügisestes meisterdustes ja joonistustes ringi lennata. Programm kestab 4 tundi. Selleks, et loometuhinat jätkuks, teeme vahepeal ka söögipausi.
Kõikides ettevõtmistes osalemiseks on vaja eelregistreeruda Mare.Tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538. Kohtumiseni Mõniste Talurahvamuuseumis!
Mõniste muuseum uue kooliaasta lävel
28 august, 2024
Täname õpetajaid ja õpilasi, kes te leidsite möödunud kooliaastal tee Mõniste Talurahvamuuseumi! Loodame heale koostööle ka uuel õppeaastal.
Oleme selleks omalt poolt teinud hulga ettevalmistusi. Info kogu õppeaasta muuseumitundide kohta leiab muuseumi kodulehelt: https://monistemuuseum.ee/muuseumitnnid/. Täpsustavatele küsimustele vastab meelsasti programmijuht-giid Mare Tamtik.
Tundide kuupäevad pole nii-öelda kivisse raiutud ja alati on võimalik leida teile sobivad lahendused. Samuti võime teid huvitaval teemal koostada uue muuseumitunni või haakida teid köitvaid teemalõike juba olemasolevatesse tundidesse. Muuseumitund kestab harilikult 1,5 tundi, teemapäev kuni 4 tundi. Võimalik on ka teile sobivas tunni pikkuses kokku leppida. Andke meile julgelt oma soovidest teada!
Vabaõhumuuseumile kohaselt toimuvad tunnid valdavalt värskes õhus ja õues olemisest rõõmu tundmiseks on oluline riietuda vastavalt ilmale. Tutvustame oma tundides tegevusi, kus saab ka ise käed külge panna.
Kui Mõniste muuseum jääb kaugeks, siis on võimalik muuseumitunde ka kooli või lasteaeda tellida. Tunni pikkus on siis 45 minutit.
Mõniste muuseum asub kaunis ja turvalises looduskeskkonnas, kus on võimalik pärast tegevusi ka piknikut pidada, mängida ja joosta.
Hinnakirjaga saab tutvuda meie kodulehel. Ühendust palume võtta meili teel mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538.
Näitus „Või mis ti olti nii piinü’“
31 juuli, 2024
Muuseumi peamajas kaupmehe eluruumi vitriinkapis on 1. juulist kuni 1. septembrini võimalik uudistada nii muuseumi kui ka erakogust pärit olevaid, peamiselt 20. sajandi alguses moes olnud naiste peakatteid. Väljapanekus „Või mis ti olti nii piinü’“ on eksponeeritud värskelt Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuses Kanut taastatud linnatanud ning naistekübarad.
Linnatanu – samuti tuntud kui ka saksatanu, oub, haube või nets – oli talunaiste väike pitsist tanu. Tanude kandmise eesmärgiks oli matkida linnaprouade ja mõisapreilide uhkeid kübaraid. Selleks kaunistati neid siidipaelte, sulgede, helmeste ning kunstlilledega.
Linnatanud tulid moodi 19. sajandi lõpul, mil maal võeti kasutusele linnamoeline rõivastus ning nende populaarsus püsis 1920ndate lõpuni.
Mõniste muuseumis asub infopunkt
31 juuli, 2024
Lõuna-Eesti turismiklaster teeb koostööd turismiettevõtetega, aidates neil end paremini nähtavaks teha. Edumeelsete Lõuna-Eesti turismiettevõtete jaoks on loodud keskkond ja võimalused kokku tulla, et vahetada teadmisi ning tutvustada üheskoos Lõuna-Eestit kui atraktiivset turismipiirkonda.
Nüüd on ettevõtmisega ühinenud ka Mõniste Talurahvamuuseum. Kuna asume Läti piiri ääres, siis jagame meelsasti infot ka naabrite kohta.
Juuresolevalt kaardilt ja kodulehelt https://visitsouthestonia.com/turismiinfo/ leiab need kohad ja ettevõtted, kust saab Lõuna-Eesti turismimaterjale ja nõu, mida piirkonnas vaadata või kuhu veel minna.
Uma Pidol valminud joonistused näitusel
31 juuli, 2024
1. juunil Intsikurmus toimunud võrukeelsel Uma Pidol said lapsed ühe tegevusena molbertitele kinnitatud paberitele värvipliiatsite või rasvakriitidega joonistada. Nüüd näeb neid pilte Mõniste Talurahvamuuseumis, sümboolseks taustaks üks osa Uma Pido lavakujundusest. Laste tööde hulgas on pilte autoportreedest loodusvaadeteni, joonistajate lemmikmotiiv on olnud vikerkaar.
Ligi kahesaja joonistuse hulgast läks muuseumi töötajatele eriti südamesse pilt, millel Uma Pido ja õnnelik olemine on ühendatud lapse sooviga, et sõda lõpeks.
Nukumamma näitab oma loomingut
31 juuli, 2024
Septembrini tervitavad muuseumi peamajja astujaid Koidu Lainevee meisterdatud ilmekad nukud. Iga tema nukk on ainulaadne ja valmistatud ilma lõigeteta. Kokku on neid üle paarikümne – pisitillukesi, keskmisi ja ka hiigelsuuri. Enamik nukkudest on juba paarkümmend aastat vanad. Soovi korral on võimalik Nukumamma käest ka endale sobiv nukk tellida.
Nukumamma ehk Koidu Lainevee valmistab nukke ning tegeleb ka muu käsitööga keraamikast õmblemiseni. Ta ise ütleb, et talle meeldib oma kätega maailma ilusamaks teha. Alguse sai see juba lapsepõlves.
Toona mindi kooli kogu nädalaks ja jäädi internaati ööbima. Ühel reedel, kui Koidu koju jõudis, ootas ta kaua oma vanemaid, aga neid ei tulnud ega tulnud. Koidu oli ära unustanud, et ema-isa pidid tol nädalavahetusel linna minema. Väljas läks juba pimedaks ning tüdruk hakkas kartma. Ta tõi suurde tuppa öölambi ja tekid, pani need üle laua ja puges ise sinna alla. Seal peidus olles luges ta kuni uinumiseni raamatut.
Unenäos ilmus Koidu ette väike nukk, kes rahustas teda, öeldes, et ta ei peaks kartma, sest ta pole üksi. Tüdruk ärkas selle peale, et ema-isa olid koju jõudnud. Unenägu läks mõneks ajaks meelest. Kui hiljem aga meenus, otsustas Koidu endale väikese nuku teha. See esimene nukk ei õnnestunud just kõige paremini, aga ta oli Koidule väga kallis ja saatis teda igal pool. Ka sõbrad soovisid endale sellist nukku ja Koidu meisterdaski.
Teismeeas Koidu mõnda aega nukke ei teinud. Kui tal aga lapsed sündisid, oli nukkude meisterdamise aeg jälle käes. Hingenukke ta siis veel ei teinud. Kohtudes Metsamoori ehk Irje Karjusega sündis mõte hakata meisterdama ka hingenukke. Neid sai omal ajal kohe päris suurtes kogustes tehtud ja just nende järgi sai Koidu nimeks Nukumamma.
Nüüdseks on Koidu hingenukke teinud umbes 20 aastat. Hingenukk on hea sõber, kellele saab kõik ära rääkida. Nii muutub hing palju kergemaks. Need lapsed ja täiskasvanud, kes oma mõtteid välja ütlevad, on Koidu arvates ka tervemad.
Koidu juhendas nukkude meisterdamist ka Mõniste Talurahvamuuseumi tänavusuvistes lastelaagrites ning nüüd on ligi neljakümnel lapsel omatehtud hingenukk. Tänapäeva materiaalses maailmas on see väike kaaslane suur väärtus. Meisterdama tulles tõi ta lastele nukke vaatamiseks kaasa ja kohapeal sündiski otsus nendest näitus teha.
Uus näitus avab mesinduse ajalugu
27 juuni, 2024
Muuseumi sisehoovis seinal on kaheksale tahvlile koondatud Eesti mesinduse ajalugu. Muinasajast alguse saav ajatelg tutvustab mesinduse arengut Eesti aladel läbi eri ajastute kuni Nõukogude aja lõpuni. Teljel on näha tähtsamad mesinduse valdkonna leiutised, näiteks raamtaru ja meevurr, mis on ka meie mesinike tööd hõlbustanud. Lisaks annab näitus ülevaate Eesti aladel kasutusel olnud tarutüüpidest.
Magnetitega mesindusteemalist õuemängu on võimalik mängida muuseumi territooriumil iseseisvalt, aga soovi korral saab kuulata juurde ka lugusid muuseumi giidilt.
Ajaloonäitus ja õuemäng moodustavad terviku, mida kasutatakse nii kooli- kui ka lasteaiagruppide muuseumitunnis „Linda, linda!“ (eesti k „Lenda, lenda!“).
Alates juulikuust on võimalik tellida uut tundi ka väljasõiduprogrammina üritusele (nt suve- või kodukandipäevad, lastelaagrid).
Mäng on valmistatud kompetentsikeskuses Tsenter. Aitäh keskusele suurepärase koostöö eest idee sünnist kuni teostuseni!
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppejõud Marje Riis hoidis silma peal ja nõustas, et mesindusteadmised oleksid korrektselt kajastatud.
Ajaloonäituse ja mesindusmängu valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut. Täname südamest kõiki, kes andsid ettevõtmisse oma panuse!
Väljasõiduprogrammide ja muuseumitundide info ja broneerimine telefonil 5622 8538 või meili teel mare.tamtik@wi.ee.
