Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.
Vaata ka
Muuseumitund teeb tuttavaks rehetarega
28 märts, 2023
Tänapäeval on meie elutingimused võrreldes esivanemate omadega kõvasti muutunud. Muld- või savipõranda on välja vahetanud laminaat- või parkettpõrand. Elamute aknad on suuremad, laed kõrgemad ning siseruumid puhtamad. Tänapäeval ei kujutata enam hästi ette elu ilma WC ja kraanist tuleva sooja veeta. Oleme ka toidu suhtes valivamad ja kui tahame, saame endale iga päev maiustamist lubada. On olnud aga aegu, mil oldi tänulik iga suutäie eest ja toidukorrad ei lõppenud magustoiduga. Tänapäeval saame valida, mida selga paneme, ja kui riidesse kulub auk, siis parandamisega kõik ennast enam ei vaeva. Vanasti pandi aga ka paiga peale paik, sest kehakatted tulid kätte suure töö ja vaevaga.
Selliseid erinevusi on meie ja me esivanemate eluolus veel palju. Nende paremaks mõistmiseks kutsume huvilisi Mõniste Talurahvamuuseumi rehetarre, mis on ehitatud 1879. aastal ja kus elati kuni 1912. aastani.
Muuseumitunnis saab ettekujutuse, kuidas elati väikses toas suure perega: kus magati ja söödi, kus ennast pesti ja mis tööd kuulusid igapäevaelu juurde. Õige tunde saamiseks paneme ka ise vana aja talutöödele käed külge. Uudistame vanu tööriistu ja imetleme esivanemate kaunist näputööd. Saab teada ka iseäralikust kombest, mis veel sada aastat tagasi oli tavapärane, aga tänapäeval on mõistetamatu.
Muuseumitundi registreerimine ja lisainfo telefonil 5622 8538 või meili teel mare.tamtik@wi.ee.
Elamuslike kohtumisteni!
MF _ F 151:2
Edgar Valteri pokumaailm
28 märts, 2023
Võru- ja eestikeelne raamat „Aastatsõõr pokudõga. Aastaring pokudega“ on leidnud koha paljude kodude raamaturiiulis. Raamatus seiklevad Edgar Valteri loodud pokud looduses, mille Külli Leppik on koos temaga Võrumaal ja ennekõike kodu ümbruses Urvastes ringi rännates fotodele jäädvustanud. Raamatust inspireeritud näitust „Edgar Valteri imeline pokumaailm“ saab Mõniste Talurahvamuuseumis külastada alates aprillist. Lisaks näitusele on võimalik osa saada kevadisest muuseumituurist ja soetada raamat „Aastatsõõr pokudõga“.
Hargla rõivad kapist välja
23 veebruar, 2023
Hargla kihelkond on Eesti kõige lõunapoolsem kihelkond, piirnedes põhja pool Karula ja ida pool Rõuge kihelkonnaga ning lõuna pool Lätiga.
Asukoha ning muu Eestiga võrreldes väiksemate linnakultuuri mõjutuste tõttu säilisid Harglas kauem vanematüübilised rahvarõivad ning kihelkond säilitas omanäolise rõivamoe 19. sajandi lõpuni.
Tugevaimad mõjutused jõudsid Hargla kihelkonda lätlaste rõivastusest. Kauniks peeti valgeid ja helehalle villaseid ülerõivaid ning nõnda oli suurem osa Hargla rõivastest kaua aega värvimata: linased riided valgeks pleegitatud, villased riided valdavalt lambavilla värvi valged ja hallid. Hiljem lisandusid kaunid värvilised triibuseelikud. Naised õppisid siin lätlaste eeskujul kuduma läbivillaseid lätilapilisi vöid.
Rõivad valmistati kodukootud villasest või linasest kangast. Pärast kudumist vanutati kangast tugevalt, nii et see nägi välja nagu vilt, eriti ülerõivaste puhul. Sellist riiet hinnati vastupidavuse poolest.
Omamoodi piiriks oli rahvarõivaste puhul läbi kihelkonna looklev Mustjõgi, mille luhad olid suurvee ajal nõnda üle ujutatud, et lõunapoolsed elanikud käisid pigem Koivalinna kirikusse, säilitades lätlaste omadega sarnase valge seeliku ja lätilapilise vöö kauem. Teisel pool kallast oli kokkukäimise kohaks Hargla kirik ja sellel alal levis kiiremini triibuseelik, mille juures kirivöö. Kodudes leidus mõlemat tüüpi vöid ja seelikuid ning nende kombineerimine oli levinud.
Hargla kihelkonna rahvarõivaid leidub kõige enam ERMi kogudes, kust pärinevad ka peamised viited Hargla rahvarõiva teemalistes uurimistöödes. ERMis on välja pandud ka Hargla rahvarõivaste komplekt.
Hargla rahvarõiva esemed Mõniste Talurahvamuuseumi kogus on siiani vähe tutvustamist leidnud, aga nüüd on need uudistamiseks väljas Vana-Võromaa Kultuurikojas.
Tutvustame rahvarõivanurgas olevaid esemeid fotode kaudu, tuletades meelde, et ehedaima kogemuse saab vahetul külastusel.
Tutvustatud esemed pole ainsad Hargla rahvarõivad Mõniste Talurahvamuuseumi kogus, seal on palju enamat. Infot saab nii Eesti muuseumide veebiväravat muis.ee kasutades või võttes ühendust Mõniste Talurahvamuuseumi koguhoidja Liispet Jalandiga telefonil 5622 7650 või meili teel liispet.jalandi@wi.ee.
Rahvarõivast kandmine ja valmistamine tõuseb aina rohkem au sisse. Esmast infot piirkonna rahvarõivaste kohta leiab peale muuseumi ka veebiportaalist „Eesti rahvarõivad“ (rahvaroivad.ee). Samuti on võimalik saada personaalset nõu rahvarõiva nõukojast: soovijatele jagatakse infot kõigi kaheksa Vana-Võromaa kihelkonna (Hargla, Kanepi, Karula, Põlva, Rõuge, Räpina, Urvaste ja Vastseliina) rahvarõivaste komplekteerimise, valmistamise ja kandmise kohta. Infot saab nõuandekoja koordinaatorilt Vilve Ojalt telefonil 554 1999 ja meili teel vilve.oja@gmail.com ning veebilehelt https://wi.ee/et/muuseumid/rahvaroivaste-noukoda/.
Koolivaheajapäev muuseumis
22 veebruar, 2023
Ootame lapsi 1. märtsil muuseumi, et koos mängida, mõistatada ja meisterdada ning muuseumi eri majades ringi liikuda. Tutvustame lastele ka muuseumi hoidlat, kuhu tavakülastaja ei pääse.
Osalemistasu 3 eurot. Transporti on võimalik saada Harglast, Varstust ja Mõnistest. Edasi-tagasisõit 2 eurot.
Palume kindlasti kuni 28. veebruarini ette registreerida telefonil 5622 8538 või meili teel mare.tamtik@wi.ee. Toredate kohtumiseni!
Muuseumitunnid veebruaris
27 jaanuar, 2023
Küünlapäev, tuntud ka kui pudrupäev, oli minevikus üks olulisemaid südatalve tähtpäevi. Sellega lõppesid kesktalv ja pikad pühad. Pudrupäevast algas kevadeootus, külma süda oli lõhki löödud. Küünlapäevaks pidid ketrustööd tehtud olema, algas kangakudumine. Samuti alustati teenistuslepingute sõlmimist: palgati sulaseid ja teenijatüdrukuid, suvilisi ja karjaseid.
Küünlapäeva on peetud ka naiste pühaks. Naistele anti sel päeval rohkem vaba aega: nad käisid külas, mõned ka kõrtsis. Sel päeval tegid mehed naiste eest koduse talituse ära. Sellest ja palju muust teeme juttu küünlapäeva muuseumitunnis.
Sõbrapäev ehk valentinipäev jõudis Eestisse koos riikliku iseseisvusega. Kuidas täpselt päev just Valentini nime sai, seda ei tea vist isegi tuul. Sellest hoolimata on tegemist igati toreda päevaga. Sõbrapäeval on sobiv hetk näidata oma sõbrale välja hoolivust, kiindumust ja armastust. Selleks sobib saata talle e-kaart, aga veel parem on meisterdada kaart ise. Meiegi valmistame muuseumitunnis sõbrale oma kätega toreda kaardi.
Vastlapäev lõpetab jõuludega alanud talvise lõbustusaja. Algab paastuaeg, mis kestab kuni lihavõttepühadeni. Vastlapäevaga seoses tuleb kõigepealt meelde liulaskmine. Vanasti seostati liu pikkust lina kasvuga, tänapäevaks on sellest saanud lihtsalt üks ütlus.
Vastlapäeva toiduks on traditsiooniliselt olnud seajalad ja hernesupp. Tänapäeval ei saa kindlasti läbi ka vastlakukliteta.
Vastlapäeval tehti veel kondist või nööbist vurri ja ennustati ilma. Ka meie mängime muuseumitunnis vastlamänge, ennustame ilma ja mõistatame mõistatusi.
Rohkem infot saab muuseumitundide kohta:https://monistemuuseum.ee/muuseumitnnid/
Ja walgus sai! II
27 jaanuar, 2023
20. sajandi valgusallikaid Mõniste Talurahvamuuseumi kogust
20. sajandil jätkus petrooleumilampide võidukäik nii linnades kui ka maakohtades.
Pilt 1: MF _ 282:1 Aj 40:1 Kupliga laualamp. Lamp kingiti annetajale sünnipäevaks 1935. aasta paiku, seda kasutati 1958. aastani.
Pilt 2: MF _ 929:3 Aj 177:3 Liigendiga lamp Frowo1060 Nachtlicht.
Pilt 3: MF _ 296:1 Aj 45:1 Tahiga seinalamp on ostetud kodanliku Eesti algaastail. Lampi kasutati 1967. aastani.
Üks põnevamaid näiteid sellest ajast muuseumi kogudes on Saksa firma Frowo toodetud liigendiga öölamp 1060, mille tootmist alustati 1926. aastal ning mida sai vastavalt vajadusele kas sirgelt laualambina või kokkumurtuna seinalambina kasutada.
Pildid: https://www.prela.ch/karinslampen.html
Kuigi enamikus majapidamistes oli 1980. aastateks elektrivalgus, juhtus sügiseti tuuliste ilmadega sageli, et puud murdusid liinidele või juhtmed katkesid. Hajaasustuse kaugematesse taludesse jõuti liine parandama isegi nädal hiljem. Igas metsatalus olid seetõttu kindluse mõttes alati olemas petrooleum, laualamp ja petrooleumilatern.
Pilt 4: MF _ 724:1 Aj 123:1 Laualamp. Karisöödi küla August Tättra majapidamisest pärinev petrooleumilamp on ostetud ajavahemikul 1950–1960.
Pilt 5: MF _ 1106:2 Aj 241:2 Petrooleumilamp – valmistatud 1972. aastal.
Pidevalt ära minev elekter oli mureks ka paljudes asutustes. Elektrifitseerimisperioodil levis koolipoiste seas nali:
„Anna küünal, ma lähen vaatan, kas elektrit on, kas pirn põleb.“
Pilt 6: MF _ 15:6 E 10:6 Laelamp, mida kasutati viimati Mõniste rahvamajas enne selle elektrifitseerimist 1959. aastal.
Pilt 7: MF _ 15:7 E 10:7 Seinalamp Mõniste rahvamajast.
Pilt 8: MF _ 124:10 Aj 9:10 Laelamp, mida kasutati Mõniste koolis.
Petrooleumilampe kasutati aastakümneid ka 1903. aastal avatud Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudteel olnud signaallaternates.
Pilt 9: MF _ 634:1 Aj 100:1 Signaallatern.
Pilt 10: MF _ 617:2 Aj 99:2 Signaallatern.
Lisaks petrooleumilampidele hakkasid 20. sajandi alguses levima karbiidlambid. Neis lampides põleb värvuseta mürgine gaas atsetüleen, mida saadakse kaltsiumkarbiidile vee lisamisel. Leek on sinakasvalget tooni.
Pilt 11: MF _ 252 E 94:1 Karbiidlamp, mis on valmistatud 1942. aastal. Kasutati seda aastatel 1942–1944.
Pilt 12: MF _ 873:4 Aj 156:4 Latern. Selle korpus jäi tallu sõjaajast.
Pilt 13: MF _ 681:1 Aj 110:1 Gaasilamp, mida kasutati kuni 1960. aastateni Mõniste kooli ruumide valgustamiseks.
1930. aastateni olid kasutusel ka atsetüleenil töötavad jalgrattalaternad. Muuseumi kogus oleva laterna kuppel on kadunud ning algne põleti on asendatud padrunikestaga.
MF _ 591:3 Aj 94:3 Gaasivalgusti
Pärandoskuste päevad
30 detsember, 2022
Pärandoskuste päevad toimuvad Mõniste muuseumis 20.–22. jaanuarini.
Sissejuhatav teabepäev kestab kella 12–17 ja selle käigus antakse ülevaade erinevatest ketrusvahenditest ning õpetatakse neid töökorda seadma. Tutvustatakse Mõniste Talurahvamuuseumi, Karilatsi Vabaõhumuuseumi, Vana-Võromaa Kultuurikoja ja Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kogudes olevaid erilisemaid vokke.
Osalejatel soovitame kaasa võtta voki, kraasid või kedervarre. Ülevaatamiseks sobivad kõik töövahendid. Suuremat restaureerimist küll ette ei võeta, aga koolitajalt saab soovituse, kuidas kodus ise tööd alustada. Kõik väiksemad vokkide töökorda seadistamised ja kohendamised teeme sel päeval kohapeal.
Teisel koolituspäeval, mis kestab kella 10–16.30, tehakse villatöid. Tutvutakse erinevate villatüüpide ja nendest saadavate lõngadega. Nopitakse villa, kraasitakse, kedratakse ja korrutatakse kedervarrega. Kraasimise käigus on võimalik villale juurde lisada ka teisi kiude, näiteks koera karvu. Kel see soov, siis võiks võtta oma pestud materjali kaasa.
Kolmandal koolituspäeval, mis kestab kella 10–16, pühendutakse vokiga ketramisele ja korrutamisele.
Pärandoskuste päevade juhendaja Julika Roos on hinnatud koolitaja, käsitööline, villastuudio Lammas Linnas eestvedaja, osaline pärandkultuurilistes tegemistes MTÜ-s Vanad Oskused, Hea Villa seltsi üks asutajaliikmeid ning raamatu „Villast lõngani“ kaasautor.
Osaleda võib kõigil koolituspäevadel või omal valikul ka ainult ühel päeval. Osalustasu on 5 eurot päev. Koolitust rahastavad Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.
Majutus tuleb osalejal endal leida. Rohkem infot ööbimisvõimaluste kohta saab korraldajalt. Võimalik on ühitada transport Võrust. Toidulaua eest hoolitseb igaüks ise.
Kohtade arv on piiratud, palume registreeruda airi.ryytli@wi.ee või 5804 6692.
Ja walgus sai!
30 detsember, 2022
19. sajandi lõpu walgusallikaid Mõniste Talurahwamuuseumi kogudest
Kuigi talvine pööripäev on möödas ning iga päev läheb ühe kukesammu võrra pikemaks, on ees veel paar kuud hämarat aega. Pikkade pimedate talveõhtute peletamiseks on eestlased läbi ajastute kasutanud erinevaid valgusallikaid. Mõniste Talurahvamuuseumi kogudes
Kõige arhailisem valgusallikas muuseumi etnograafiakogus on pilak ehk peeruhoidja. Tegemist on sepa valmistatud raudnäpitsaga, mis kinnitati tulejala, ahjumüüri või seina külge ning mida kasutati põlevate peergude hoidmiseks. Pilakud olid taluelamutes levinud kuni petrooleumilampide kasutuselevõtuni 19. sajandi teisel poolel.
„Peeruvalguse vabisev leek soodustas fantaasiat, tiivustas mõttelendu. Kuid peeruvalgusel valmisid ka rikkalikud rahvakunstiesemed: kaunikirjalised õllekannud, rangipuud, kurikad, kirstud ning veimevakad.“ – Sakala, 6. märts 1942
Tulejalg ERM A 316:4 Pilak MF _ 170 E 52:2
Lisaks pilakule kasutati taludes isevalatud rasvaküünlaid, hiljem mesilasvahast ja parafiinist küünlaid. Küünalde hoidmiseks valmistati ise ja hiljem ka osteti mitmesuguseid küünlajalgu ja laternaid. Põnev näide isetehtud küünlahoidjast on rohmakas puidust küünlajalg. Ilmselgelt ainult oma talus igapäevaseks kasutamiseks valmistatud treitud eset „kaunistavad“ vaid lihtne profiil allosas ning kerge triip ülaosas.
Küünlajalg MF _ 15:12 E 10:12
Kiiresti hämarduvatel õhtutel jäi valgusest vajaka ka väljas tehtavatel töödel. Küünaldele ehitati selleks puhuks tuule eest kaitseks lihtsad puidust laternad. Tihtipeale kasutati selliste laternate ehitamisel muudest objektidest üle jäänud materjale ning seetõttu olid need veidike rohmakad ja viltused.
Hugo Paltsepa poolt valmistatud laternad MF _ 15:3 E 10:3 ning MF _ 15:4 E 10:4
19. sajandi keskel hakati naftast petrooleumi tootma ning kasutusele võeti iidsete õlilampide põhimõttel toimivad petrooleumilambid. Esimene petrooleumilamp, mis paljudesse kodudesse jõudis, oli n-ö tattnina-lamp: väike plekist petrooleumilamp. Klaasikupli puudumine segas valguse ühtlast hajumist ning seetõttu ei olnud tattnina eriti palju eredam kui küünal või peerg. „Ma pääva aal saa lugeda koa, aga tattnina valgel ei õhkagi.“
“Tattnina” MF _ 15:14 E 10:14
Petrooleumilampide levik tähendas ka petrooleumil töötavate laternate levikut. Üks tuntumaid petrooleumilaternatest on kindlasti nahkhiirelatern, mis sai oma nimetuse selle järgi, et neid laternaid kasutati kaevandustes, kus nad laes rippudes meenutasid talvel pea alaspidi magavaid nahkhiiri. Hiljem võeti Lorupi klaasitehases kasutusele vorm, mis kandis laterna nimetusest tulenevalt selle klaasile nahkriirekujutise.
Nahkhiirelatern MF _ 929:1 Aj 177:1
Linnas, mõisates ning jõukamates taludes levisid 19. sajandi lõpul juba ka märgatavalt uhkemad petrooleumilambid. Neid sai poest osta ning neid valmistati nii laual ja seinal kasutamiseks kui ka lakke riputamiseks. Mõniste muuseumis on selle ajastu ühe näitena 15-liiniline juugendstiilis laelamp.
Laelamp MF _ 357:1 Aj 55:1 Laualamp MF _ 266:1 Aj 36:1
20. sajandist pärinevaid valgusallikaid tutvustame teile järgmises loos.
Päkapikumaal käib nimekonkurss
29 november, 2022
Juba 25 aastat on bussid vuranud Mõnistesse, et lapsed saaksid päkapikumaale seiklema minna. Ka sel aastal on muuseumil oma jõuluprogramm (https://monistemuuseum.ee/muuseumitnnid/jouluprogramm/). Jõulukuul soovivad kaks lapsi saatvat päkapikku aga endale pasliku nime leida. Nad ei taha olla ühed paljudest päkapikkudest, vaid päris oma nimega päkapikud. Paku välja, kuidas võiks üht rahulikku ja üht rahmeldavat päkapikku kutsuda! Saad kirjutada nimed Mõniste Talurahvamuuseumi Facebooki postituse „Päkapikkude nimekonkurss“ kommentaaridesse. Kui hakkad ka muuseumi Facebooki-lehe jälgijaks, osaled 12. detsembril toimuvas piletiloosis, mille auhinnaks on 17. detsembril tasuta perepäeva külastus (https://monistemuuseum.ee/puhade-eelne-perepaev-monistes/)
Pühade-eelne perepäev Mõnistes
29 november, 2022
Lumi on laotunud üle maa ja nüüd on paras aeg teha üheskoos ettevalmistusi pühadeks. Talvine Mõniste Talurahvamuuseum kutsubki 17. detsembril peresid külla. Tegevused algavad kell 10:00 ja 14:00. Koos käiakse metsas loomi söötmas ja köetakse suitsusauna, meisterdatakse ja süüakse piparkooke. Muu hulgas saab teada, kuidas erinevad Lääne-Eesti jõulud Lõuna-Eesti omadest. Külla tuleb ka Jõuluvana. Selleks, et ta teaks, kui paljudele lastele kommipakid kaasa tuua, palun anna oma tulekust teada telefonil 56622 8583 või meili teel mare.tamtik@wi.ee.
Lisaks ootab külastajaid tore õuenäitus „Mõniste päkapikumaa 25“, mis annab ülevaate veerandsajandist päkapikumaal.
Perepilet kahele täiskasvanule koos lastega on 30.- eurot.
