Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.
Vaata ka
Suvehooaeg muuseumis
27 aprill, 2023
Alates maikuust on Mõniste Talurahvamuuseum külastajatele avatud iga päev kella 10–17.
Püsiekspositsioonid tutvustavad kolme ajajärku Vana-Võromaa ajaloos: kiviaega, 19. sajandi lõpu talu ehk rahvakeeles tsaariaja talu ja 20. sajandi esimese poole ehk Eesti aja talu ning ajastuomaseid tarbe- ja tööriistu. Muuseumi kanad kolivad pärast laudas veedetud talvepuhkust taas aedikusse siblima. Uudsena tulevad sel aastal muuseumi elama küülikud.
Kuni mai lõpuni on üleval näitus „Edgar Valteri imeline pokumaailm“.
Sauna-aastasse paslik Andres Treiali fotonäitus „Mõskmise luuminõ“, mis kajastab Vana-Võromaa suitsusaunakultuuri, on avatud alates juunist.
Suitsusaunapärimust tutvustavas töötoas 28. juunil õpetab Eda Veeroja vihtade valmistamist.
Võru keele laager toimub muuseumis tänavu 3.–5. juulini. Laager on mõeldud lastele, kes soovivad kuulda, mõista ja kõnelda võru keelt. Eelnevat keeleoskust lastelt ei eeldata. Võru keelt kõnelevad õpetajad annavad oma kõnega lastele aimduse keele rütmist ja keelekeskkonnas viibides omandavad lapsed hõlpsasti ka esimesed sõnad.
Laager on täis toredaid tegevusi looduse keskel lihtsas vanas talumuuseumis. Päevakavva mahuvad ka vahvad väljasõidud. Samuti jääb aega vabamänguks ning omavaheliseks suhtluseks.
Laagri hind on 35 eurot ja sisaldab lisaks tegevustele toitlustust neli korda päevas ja majutust Mõniste rahvamajas.
Lisainfo ja registreerimine telefonil 5622 8538 või meili teel mare.tamtik@wi.ee.
Kõigi ürituste kohta saab lisainfot ka muuseumi Facebooki lehelt.
Poisid õppisid varbaeda parandama
26 aprill, 2023
Aprilli alguses käisid Mõniste Kooli poisid tööõpetuse tunni raames muuseumi rehetare juures olevat aeda tihedamaks punumas. Kuigi esmalt tundus töö keeruline ja varbade painutamine raske, said poisid kiiresti hoo sisse ning praeguseks on valminud juba üle viie meetri tihedat aeda. Mai alguses on plaanis järgmine aiajupp ette võtta.
Vanasti ehitati varbaedu eri õueosade piiramiseks ning kanade kaitseks rebaste ja teiste kanavaraste eest. Aiavarbade ebaühtlane pikkus segas kanade lendamist üle aia, samuti vareste ja kullide maandumist aia peale. Aedu parandati või ehitati uuesti üles igal kevadel ning need pidid valmis saama jüripäevaks, 23. aprilliks.
Põhjalik artikkel „Pilguheit traditsioonilistele piirdeaedadele“ muuseumi koguhoidja Liispet Jalandi sulest näeb peagi ilmavalgust ajakirja Pööning lisanumbris Hoov: https://www.ajakiripooning.ee/pilguheit-traditsioonilistele-piirdeaedadele/
Härmäguräti loo jälgedes
28 märts, 2023
Veebruaris külastasid Mõniste Talurahvamuuseumi Räpina Aianduskooli tekstiilkäsitöö eriala õpetajad, et tutvuda kogudes olevate tekstiilidega. Eriti jäi neile silma kogus härmaguräti (MF_59 E 16:32) nime all olev valgest lõngast pitsiliselt heegeldatud õlakate. Ese osteti Hipõ Hanimäe (snd 1840) pulmarätiks ning jõudis muuseumi kogusse 1956. aastal. Juba üleandmise hetkel oli esemel vanust üle saja aasta.
Härmäkunõ rätt. Foto: Mõniste Talurahvamuuseum
Mõned päevad pärast külastust võttis muuseumiga ühendust üks Räpina Aianduskooli õpetajatest Maaja Kalle. Uurimismaterjale läbi vaadates oli ta märganud, et Mõniste härmäkunõ rätt on väga sarnane rätiga ERMi arhiivimaterjalis EA39 („Etnograafilisi tähelepanekuid Harglast“ – Hella Keem (1939)) oleval pildil. Sellel kujutatakse kirikusse minekuks valmis olevat Saru naist, pitsiline rätik ümber ülakeha seotud.
Rättide võrdlus. Foto: Mõniste Talurahvamuuseum
Hella Keem küsitles 1939. aasta suvel oma käsikirjalist uuringut tehes mitut Saru ja Mõniste valla põliselanikku. Üks neist oli 76-aastane Mai Hanimägi, Hipõ minia. Pärast käsikirjaga tutvumist võib kindlalt väita, et EA39-s kujutatud rätt on praegu Mõniste Talurahvamuuseumis olev rätik MF_59 E 16:32. Piltidel olev naine võib olla aga kas Mai vanim tütar Ella-Netty Rebane või tema minia Anna Hanimägi.
Foto: EA39/lk 126
Muuseumitund teeb tuttavaks rehetarega
28 märts, 2023
Tänapäeval on meie elutingimused võrreldes esivanemate omadega kõvasti muutunud. Muld- või savipõranda on välja vahetanud laminaat- või parkettpõrand. Elamute aknad on suuremad, laed kõrgemad ning siseruumid puhtamad. Tänapäeval ei kujutata enam hästi ette elu ilma WC ja kraanist tuleva sooja veeta. Oleme ka toidu suhtes valivamad ja kui tahame, saame endale iga päev maiustamist lubada. On olnud aga aegu, mil oldi tänulik iga suutäie eest ja toidukorrad ei lõppenud magustoiduga. Tänapäeval saame valida, mida selga paneme, ja kui riidesse kulub auk, siis parandamisega kõik ennast enam ei vaeva. Vanasti pandi aga ka paiga peale paik, sest kehakatted tulid kätte suure töö ja vaevaga.
Selliseid erinevusi on meie ja me esivanemate eluolus veel palju. Nende paremaks mõistmiseks kutsume huvilisi Mõniste Talurahvamuuseumi rehetarre, mis on ehitatud 1879. aastal ja kus elati kuni 1912. aastani.
Muuseumitunnis saab ettekujutuse, kuidas elati väikses toas suure perega: kus magati ja söödi, kus ennast pesti ja mis tööd kuulusid igapäevaelu juurde. Õige tunde saamiseks paneme ka ise vana aja talutöödele käed külge. Uudistame vanu tööriistu ja imetleme esivanemate kaunist näputööd. Saab teada ka iseäralikust kombest, mis veel sada aastat tagasi oli tavapärane, aga tänapäeval on mõistetamatu.
Muuseumitundi registreerimine ja lisainfo telefonil 5622 8538 või meili teel mare.tamtik@wi.ee.
Elamuslike kohtumisteni!
MF _ F 151:2
Edgar Valteri pokumaailm
28 märts, 2023
Võru- ja eestikeelne raamat „Aastatsõõr pokudõga. Aastaring pokudega“ on leidnud koha paljude kodude raamaturiiulis. Raamatus seiklevad Edgar Valteri loodud pokud looduses, mille Külli Leppik on koos temaga Võrumaal ja ennekõike kodu ümbruses Urvastes ringi rännates fotodele jäädvustanud. Raamatust inspireeritud näitust „Edgar Valteri imeline pokumaailm“ saab Mõniste Talurahvamuuseumis külastada alates aprillist. Lisaks näitusele on võimalik osa saada kevadisest muuseumituurist ja soetada raamat „Aastatsõõr pokudõga“.
Hargla rõivad kapist välja
23 veebruar, 2023
Hargla kihelkond on Eesti kõige lõunapoolsem kihelkond, piirnedes põhja pool Karula ja ida pool Rõuge kihelkonnaga ning lõuna pool Lätiga.
Asukoha ning muu Eestiga võrreldes väiksemate linnakultuuri mõjutuste tõttu säilisid Harglas kauem vanematüübilised rahvarõivad ning kihelkond säilitas omanäolise rõivamoe 19. sajandi lõpuni.
Tugevaimad mõjutused jõudsid Hargla kihelkonda lätlaste rõivastusest. Kauniks peeti valgeid ja helehalle villaseid ülerõivaid ning nõnda oli suurem osa Hargla rõivastest kaua aega värvimata: linased riided valgeks pleegitatud, villased riided valdavalt lambavilla värvi valged ja hallid. Hiljem lisandusid kaunid värvilised triibuseelikud. Naised õppisid siin lätlaste eeskujul kuduma läbivillaseid lätilapilisi vöid.
Rõivad valmistati kodukootud villasest või linasest kangast. Pärast kudumist vanutati kangast tugevalt, nii et see nägi välja nagu vilt, eriti ülerõivaste puhul. Sellist riiet hinnati vastupidavuse poolest.
Omamoodi piiriks oli rahvarõivaste puhul läbi kihelkonna looklev Mustjõgi, mille luhad olid suurvee ajal nõnda üle ujutatud, et lõunapoolsed elanikud käisid pigem Koivalinna kirikusse, säilitades lätlaste omadega sarnase valge seeliku ja lätilapilise vöö kauem. Teisel pool kallast oli kokkukäimise kohaks Hargla kirik ja sellel alal levis kiiremini triibuseelik, mille juures kirivöö. Kodudes leidus mõlemat tüüpi vöid ja seelikuid ning nende kombineerimine oli levinud.
Hargla kihelkonna rahvarõivaid leidub kõige enam ERMi kogudes, kust pärinevad ka peamised viited Hargla rahvarõiva teemalistes uurimistöödes. ERMis on välja pandud ka Hargla rahvarõivaste komplekt.
Hargla rahvarõiva esemed Mõniste Talurahvamuuseumi kogus on siiani vähe tutvustamist leidnud, aga nüüd on need uudistamiseks väljas Vana-Võromaa Kultuurikojas.
Tutvustame rahvarõivanurgas olevaid esemeid fotode kaudu, tuletades meelde, et ehedaima kogemuse saab vahetul külastusel.
Tutvustatud esemed pole ainsad Hargla rahvarõivad Mõniste Talurahvamuuseumi kogus, seal on palju enamat. Infot saab nii Eesti muuseumide veebiväravat muis.ee kasutades või võttes ühendust Mõniste Talurahvamuuseumi koguhoidja Liispet Jalandiga telefonil 5622 7650 või meili teel liispet.jalandi@wi.ee.
Rahvarõivast kandmine ja valmistamine tõuseb aina rohkem au sisse. Esmast infot piirkonna rahvarõivaste kohta leiab peale muuseumi ka veebiportaalist „Eesti rahvarõivad“ (rahvaroivad.ee). Samuti on võimalik saada personaalset nõu rahvarõiva nõukojast: soovijatele jagatakse infot kõigi kaheksa Vana-Võromaa kihelkonna (Hargla, Kanepi, Karula, Põlva, Rõuge, Räpina, Urvaste ja Vastseliina) rahvarõivaste komplekteerimise, valmistamise ja kandmise kohta. Infot saab nõuandekoja koordinaatorilt Vilve Ojalt telefonil 554 1999 ja meili teel vilve.oja@gmail.com ning veebilehelt https://wi.ee/et/muuseumid/rahvaroivaste-noukoda/.
Koolivaheajapäev muuseumis
22 veebruar, 2023
Ootame lapsi 1. märtsil muuseumi, et koos mängida, mõistatada ja meisterdada ning muuseumi eri majades ringi liikuda. Tutvustame lastele ka muuseumi hoidlat, kuhu tavakülastaja ei pääse.
Osalemistasu 3 eurot. Transporti on võimalik saada Harglast, Varstust ja Mõnistest. Edasi-tagasisõit 2 eurot.
Palume kindlasti kuni 28. veebruarini ette registreerida telefonil 5622 8538 või meili teel mare.tamtik@wi.ee. Toredate kohtumiseni!
Muuseumitunnid veebruaris
27 jaanuar, 2023
Küünlapäev, tuntud ka kui pudrupäev, oli minevikus üks olulisemaid südatalve tähtpäevi. Sellega lõppesid kesktalv ja pikad pühad. Pudrupäevast algas kevadeootus, külma süda oli lõhki löödud. Küünlapäevaks pidid ketrustööd tehtud olema, algas kangakudumine. Samuti alustati teenistuslepingute sõlmimist: palgati sulaseid ja teenijatüdrukuid, suvilisi ja karjaseid.
Küünlapäeva on peetud ka naiste pühaks. Naistele anti sel päeval rohkem vaba aega: nad käisid külas, mõned ka kõrtsis. Sel päeval tegid mehed naiste eest koduse talituse ära. Sellest ja palju muust teeme juttu küünlapäeva muuseumitunnis.
Sõbrapäev ehk valentinipäev jõudis Eestisse koos riikliku iseseisvusega. Kuidas täpselt päev just Valentini nime sai, seda ei tea vist isegi tuul. Sellest hoolimata on tegemist igati toreda päevaga. Sõbrapäeval on sobiv hetk näidata oma sõbrale välja hoolivust, kiindumust ja armastust. Selleks sobib saata talle e-kaart, aga veel parem on meisterdada kaart ise. Meiegi valmistame muuseumitunnis sõbrale oma kätega toreda kaardi.
Vastlapäev lõpetab jõuludega alanud talvise lõbustusaja. Algab paastuaeg, mis kestab kuni lihavõttepühadeni. Vastlapäevaga seoses tuleb kõigepealt meelde liulaskmine. Vanasti seostati liu pikkust lina kasvuga, tänapäevaks on sellest saanud lihtsalt üks ütlus.
Vastlapäeva toiduks on traditsiooniliselt olnud seajalad ja hernesupp. Tänapäeval ei saa kindlasti läbi ka vastlakukliteta.
Vastlapäeval tehti veel kondist või nööbist vurri ja ennustati ilma. Ka meie mängime muuseumitunnis vastlamänge, ennustame ilma ja mõistatame mõistatusi.
Rohkem infot saab muuseumitundide kohta:https://monistemuuseum.ee/muuseumitnnid/
Ja walgus sai! II
27 jaanuar, 2023
20. sajandi valgusallikaid Mõniste Talurahvamuuseumi kogust
20. sajandil jätkus petrooleumilampide võidukäik nii linnades kui ka maakohtades.
Pilt 1: MF _ 282:1 Aj 40:1 Kupliga laualamp. Lamp kingiti annetajale sünnipäevaks 1935. aasta paiku, seda kasutati 1958. aastani.
Pilt 2: MF _ 929:3 Aj 177:3 Liigendiga lamp Frowo1060 Nachtlicht.
Pilt 3: MF _ 296:1 Aj 45:1 Tahiga seinalamp on ostetud kodanliku Eesti algaastail. Lampi kasutati 1967. aastani.
Üks põnevamaid näiteid sellest ajast muuseumi kogudes on Saksa firma Frowo toodetud liigendiga öölamp 1060, mille tootmist alustati 1926. aastal ning mida sai vastavalt vajadusele kas sirgelt laualambina või kokkumurtuna seinalambina kasutada.
Pildid: https://www.prela.ch/karinslampen.html
Kuigi enamikus majapidamistes oli 1980. aastateks elektrivalgus, juhtus sügiseti tuuliste ilmadega sageli, et puud murdusid liinidele või juhtmed katkesid. Hajaasustuse kaugematesse taludesse jõuti liine parandama isegi nädal hiljem. Igas metsatalus olid seetõttu kindluse mõttes alati olemas petrooleum, laualamp ja petrooleumilatern.
Pilt 4: MF _ 724:1 Aj 123:1 Laualamp. Karisöödi küla August Tättra majapidamisest pärinev petrooleumilamp on ostetud ajavahemikul 1950–1960.
Pilt 5: MF _ 1106:2 Aj 241:2 Petrooleumilamp – valmistatud 1972. aastal.
Pidevalt ära minev elekter oli mureks ka paljudes asutustes. Elektrifitseerimisperioodil levis koolipoiste seas nali:
„Anna küünal, ma lähen vaatan, kas elektrit on, kas pirn põleb.“
Pilt 6: MF _ 15:6 E 10:6 Laelamp, mida kasutati viimati Mõniste rahvamajas enne selle elektrifitseerimist 1959. aastal.
Pilt 7: MF _ 15:7 E 10:7 Seinalamp Mõniste rahvamajast.
Pilt 8: MF _ 124:10 Aj 9:10 Laelamp, mida kasutati Mõniste koolis.
Petrooleumilampe kasutati aastakümneid ka 1903. aastal avatud Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudteel olnud signaallaternates.
Pilt 9: MF _ 634:1 Aj 100:1 Signaallatern.
Pilt 10: MF _ 617:2 Aj 99:2 Signaallatern.
Lisaks petrooleumilampidele hakkasid 20. sajandi alguses levima karbiidlambid. Neis lampides põleb värvuseta mürgine gaas atsetüleen, mida saadakse kaltsiumkarbiidile vee lisamisel. Leek on sinakasvalget tooni.
Pilt 11: MF _ 252 E 94:1 Karbiidlamp, mis on valmistatud 1942. aastal. Kasutati seda aastatel 1942–1944.
Pilt 12: MF _ 873:4 Aj 156:4 Latern. Selle korpus jäi tallu sõjaajast.
Pilt 13: MF _ 681:1 Aj 110:1 Gaasilamp, mida kasutati kuni 1960. aastateni Mõniste kooli ruumide valgustamiseks.
1930. aastateni olid kasutusel ka atsetüleenil töötavad jalgrattalaternad. Muuseumi kogus oleva laterna kuppel on kadunud ning algne põleti on asendatud padrunikestaga.
MF _ 591:3 Aj 94:3 Gaasivalgusti
Pärandoskuste päevad
30 detsember, 2022
Pärandoskuste päevad toimuvad Mõniste muuseumis 20.–22. jaanuarini.
Sissejuhatav teabepäev kestab kella 12–17 ja selle käigus antakse ülevaade erinevatest ketrusvahenditest ning õpetatakse neid töökorda seadma. Tutvustatakse Mõniste Talurahvamuuseumi, Karilatsi Vabaõhumuuseumi, Vana-Võromaa Kultuurikoja ja Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kogudes olevaid erilisemaid vokke.
Osalejatel soovitame kaasa võtta voki, kraasid või kedervarre. Ülevaatamiseks sobivad kõik töövahendid. Suuremat restaureerimist küll ette ei võeta, aga koolitajalt saab soovituse, kuidas kodus ise tööd alustada. Kõik väiksemad vokkide töökorda seadistamised ja kohendamised teeme sel päeval kohapeal.
Teisel koolituspäeval, mis kestab kella 10–16.30, tehakse villatöid. Tutvutakse erinevate villatüüpide ja nendest saadavate lõngadega. Nopitakse villa, kraasitakse, kedratakse ja korrutatakse kedervarrega. Kraasimise käigus on võimalik villale juurde lisada ka teisi kiude, näiteks koera karvu. Kel see soov, siis võiks võtta oma pestud materjali kaasa.
Kolmandal koolituspäeval, mis kestab kella 10–16, pühendutakse vokiga ketramisele ja korrutamisele.
Pärandoskuste päevade juhendaja Julika Roos on hinnatud koolitaja, käsitööline, villastuudio Lammas Linnas eestvedaja, osaline pärandkultuurilistes tegemistes MTÜ-s Vanad Oskused, Hea Villa seltsi üks asutajaliikmeid ning raamatu „Villast lõngani“ kaasautor.
Osaleda võib kõigil koolituspäevadel või omal valikul ka ainult ühel päeval. Osalustasu on 5 eurot päev. Koolitust rahastavad Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.
Majutus tuleb osalejal endal leida. Rohkem infot ööbimisvõimaluste kohta saab korraldajalt. Võimalik on ühitada transport Võrust. Toidulaua eest hoolitseb igaüks ise.
Kohtade arv on piiratud, palume registreeruda airi.ryytli@wi.ee või 5804 6692.
