Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.
Vaata ka
Kolmas Mehkade maapäev
29 august, 2022
Taimedega värvimise töötuba 24. septembril kell 10:00
29 august, 2022
Lõnga värvimise töötoa juhendaja Airi Rüütli on Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli tekstiilkäsitöö eriala II kursuse õpilane. Sellel aastal on ta seoses koolitöödega värvinud üle kahekümne lõnganäidise. „Olen selle pisikuga tõsiselt nakatunud ja soovin koolis omandatud teadmisi ja proovimisest saadud kogemusi teistelegi jagada. Minu lemmikud taimedega värvimisel on raudrohi, millest sain heledamat tooni kollase, kanarbik tummisema kollase tooni jaoks ja sookail, millega värvides muutus lõng oranžikasroosa varjundiga kollaseks.
Kõige põnevam on taimedega värvimise juures see, et iial ei tea lõpptulemust. Seega ei saa ka garanteerida, et sel korral lõngad just kirjeldatud värvitooni tulevad, sest näiteks raudrohuga värvides võib saada toone heledast kollasest kuni roheliseni välja, ja kui lisada vaskvitrioli, ka päris tumerohelise lõnga. Soovi korral saame sedagi katsetada.
Olen väga tänulik oma juhendajale Liis Luhamaale, kellelt omandasin lõngade värvimise põhitõed ja tänu kellele selle toreda nakkuse sain. Võtsin julguse kokku ja juhendan töötuba, sest muuseumil on oluline roll meie esivanemate tarkuste vahendamisel. Lõngadega värvimine on osa meie pärandkultuurist: see oli kuni sünteetiliste värvide kasutuselevõtmiseni taludes väga tavapärane tegevus,“ tutvustab Airi Rüütli.
Võta töötuppa kaasa pestud lõngast keritud 50-grammised vihid. Peitsime need üheskoos maarjajääga ja seejärel värvime raudrohu-, kanarbiku- ja sookailuleotisega.
Töötoas osalemine maksab 15 eurot. Hind sisaldab lõunasööki, kohvipausi ja värvimiseks vajaminevaid vahendeid. Vajalik eelregistreerimine meili teel airi.ryytli@wi.ee või telefonil 5804 6692.
Muuseumitunnid Mõnistes
29 august, 2022
Septembris toimub Mõniste Talurahvamuuseumis muuseumitund „Sügist otsimas“. Tunni jooksul lõimitakse erinevaid õppeaineid looduses ning keskendutakse sügishooaja töödele ja tegemistele. Jalutuskäigul õpitakse märkama muutusi looduses ja sellest inspireerituna meisterdatakse üheskoos.
Muuseumitund „Tsaariaja koolipäev“ viib huvilised sajanditagusesse koolipäeva. Saab teada, milliseid õppeaineid vanasti külakoolis õpiti, millised olid kooliriided, mida võis leida lapse nädala leivakastist ja kuidas kulges ulaka poisi koolipäev. Tutvust saab teha krihvli ja tahvliga.
Rohkem teavet kõigi 2022. aasta sügistalviste muuseumitundide kohta saab kodulehelt monistemuuseum.ee.
Meelsasti jagab infot ja vastab küsimustele meie muuseumipedagoog Mare Tamtik telefoni teel 5622 8538 või meiliaadressil mare.tamtik@wi.ee.
Elamuslike ja harivalt huvitavate kohtumisteni Mõniste Talurahvamuuseumis!
200-aastane tool
29 juuli, 2022
Tooli toimetas kogusse kolhoosi esimees Alfons Paas, kes oli selle saanud Tiitsa külast Ostratite pere pööningult. Tooli täpsem valmistamiskoht on teadmata.
Leentool on 78 cm kõrgune ja paistab juba kaugelt silma erilise tegumoega. Toolil on väga mugav istuda ja sellel on üllatavad detailid: käetoed ja tõstmiseks tarvilik käepide leenil. Tool koosneb kahest küljepaneelist, mis moodustavad korraga esijalad, käetoed ja korjupuud. Kokkupanekuks on kasutatud vaid puutappe. Istmiku tarvis on ühendatud kaks 4 cm paksust lauda.
Seljatoele on lõigatud aastaarv 1822, mis võimaldab dateerida tooli valmistamise 200 aasta tagusesse aega. Siledaks ja ümaraks kulunud puit annab aimu tooli pikast ja pidevast kasutusest, toolijalad on otstest pisut pehkinud.
Tooli on aegade jooksul ka parandatud. Kindlasti on uued tooli tagumised ümarad jalad, lisaks on ühele küljepaneelile tehtud põõn, et takistada selle laialivajumist ja lõhenemist. Põõn ja istmeplaat on kinnitatud hiljem raudnaeltega.
Ilmselt on toolist pärast otstarbekohast tarvitust saanud tööpink, sest istmeplaadil ja seljatoel on näha rohkelt terariistade täkkeid. Vanadele toolidele sai tihti osaks just selline saatus – kõik kasulikud asjad olid ringluses.
MF_7:12 E:12
Nahkade töötlemise õppepäev
29 juuni, 2022
Mõniste Talurahvamuuseumist on taas võimalik tellida nahkade parkimise õppepäeva. Rohkete näidetega loengus saab teada, milliste loomade nahku on võimalik parkida ning milliseid meetodeid on selleks aegade jooksul kasutatud. Tutvustatakse looduslikke parkaineid, mida on võimalik hõlpsasti hankida. Saab proovida tööriistu ning soovi korral ka ise naha parkimiseks ette valmistada. Töötuba kestab neli tundi ja seda juhendab Tuuli Jõesaar.
Õppepäev on mõeldud täiskasvanutele ja gümnaasiuminoortele. Võimalus on tulla muuseumi ka suure grupiga, juhendamisel on abiks muuseumi töötajad. Samuti on võimalik tellida õppepäeva väljasõiduprogrammina suurüritustele. Õppepäeva maksumus on 350 eurot, väljasõidu puhul lisandub transporditasu 30 senti/km. Väljasõidul on kaasas materjalid kõigi praktiliste tegevuste tarvis, materjali hind on tellimishinna sees.
Tuuli Jõesaar on lõpetanud kõrgemas kunstikoolis Pallas köite- ja paberkonservaatori eriala ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemias pärandtehnoloogia eriala. Magistritöö „Keskaegsete jalatsite valmistamismeetodid Kadrioru koge leiukompleksi näitel“ eest sai ta Eesti Teadusagentuuri korraldatud üliõpilaste teadustööde konkursil muinsuskaitse eripreemia ning Eesti Meremuuseumi lõputööde konkursil eripreemia.
Maikuus juhendas Tuuli Jõesaar koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega Mõniste muuseumis ka neljapäevast koolitust „Väiksemate koduloomade nahkade parkimine looduslike vahenditega“.
Küülikunahkade puhastamine, esimese etapina
tuleb nahad puhastada kõlukihist
Eksperiment: naha värvimine punase kapsaga
Pargitud ja rasvatatud nahad tahenemas
Nahaparkimisest Mehkamaal
Inimesed on kasutanud ja töödelnud loomade nahku juba kiviajast peale. Seda on tehtud enda tarbeks ka taludes. Koos tööstuse kiire arengu ning uute materjalide kasutuselevõtuga on need teadmised kahjuks unustuse hõlma jäänud.
Mõniste kandis on nahku tööstuslikult pargitud juba Nõukogude ajast peale. 1975. aastal hakkas teeninduskombinaat Tamula teisena Rakvere järel Eestis Mõniste võitööstusest ümber ehitatud tootmishoonetes elanikelt parkimiseks karusnahku vastu võtma. Selleteemaline artikkel ilmus Töörahva Elus 18. oktoobril 1975.
Ilmus ka nahkade parkimise hinnakiri rublades: kitsenahk 2.43, metsseanahk 10.12, põdranahk 13.20, jänese- ja küülikunahk 1.50, vasikanahk 3.64, veisenahk 10.73, koera- ja hundinahk 2.25. Samuti anti infot, et parkimisse toodavad nahad peavad olema kuivatatud või soolatud, puhastatud ja nülitud lõikega kõhu all.
Fotodel näitasid pargitud nahku kombinaadi töötajad Elmar Kõivumägi, Valdur Lindenberg ja Kalju Luik.
Töörahva Elu 18. oktoober 1975
Artikli põhjal plaaniti järgmisel aastal hakata Mõnistes tegelema nahkade värvimisega.
Kolm aastat hiljem, 1978. aasta 5. veebruari Töörahva Elust saab lugeda toonase teeninduskombinaadi Tamula direktori asetäitja Agu Soome artiklit parkimise ja toornahkade kvaliteedist. Räägitakse, kuidas nahkadega enne parkimist ümber käia. Kuna loomade tapmisel, nahkade nülgimisel, puhastamisel ja konserveerimisel tehtavad vead kajastuvad lõpptootes, siis on kvaliteetse naha saamiseks oluline teha kõik toimingud õigesti.
Hinnakiri on sama, välja arvatud 27 kopika võrra tõusnud lamba- ja kitsenaha hind.
Nahkade värvimise kohta on lisatud lause, et tasapisi käivad katsetused ja nahkade värvimises nähakse tulevikuteenust.
Kolmas kirjutis nahaparkimise kohta Mõnistes ilmus Töörahva Elus kolm aastat hiljem: 5. veebruaril 1981. Siis on lehes on lausa kaks lugu: ühes räägitakse toornahkade kvaliteedist ja teine on Mõniste parkalitega tehtud usutlus. Fotodel on Kalju Luik, Elmar Kõivomägi ja Üllar Kõivomägi.
Töörahva Elu 5. veebruar 1981
Kirjutatakse, et nahkade parkimine on muutunud nii populaarseks, et Mõniste nahaparkijad teenindavad lisaks oma rajoonile ka Põlva, Valga, Tartu, Viljandi ja Pärnu rajooni. Kolmes viimases sõidab ringi auto, mis korjab toormaterjali ja tagastab töödeldud nahad. Meister Üllar Lokk tõdeb, et tööd on kuhjaga ning järjekord ulatub veebruaris juba juulikuusse.
Samuti tänab ta parkija Kalju Luike, kes on kõik tootmiseks vajalikud puudetailidest seadmed oma kätega teinud.
Staažikaima parkija Valdur Lindenbergi poeg Vahur Lindenberg, kes lapsena tööstuses ringi lippas, teab rääkida, et seadmed olnud tõesti puidust ja Kalju tehtud. Nahkade töötlemine oli maja keldris ja esimesel korrusel, mis omakorda oli jagatud kolmele kõrguspinnale, et mahutada ära nahkade liikumine kõigis vajalikes tööprotsessides alates toornahkade vastu võtmisest ja hoidmisest, kus olid kindlad nõuded temperatuuri ja õhuniiskuse suhtes. Töötingimused olid kehvad ja töö raske. Selle kohta saab kinnitust ka ilmunud ajaleheartikleid analüüsides.
MF F 78:2/n
ERM Fk 2953:2847
Kui esimeses artiklis hõigatakse välja, et vastu võetakse kõiki kodu-, mets- ja veeloomade karusnahku, siis kuus aastat pärast alustamist kirjutatakse, et seoses madala mehhaniseeritusega ning palju füüsilist jõudu nõudva tööga ei võeta vastu lehma-, hobuse-, põdra- ja metsseanahku.
Tööd tehti askeetlikes tingimustes. Viimases ajaleheartiklis ütleb Tamula tsehhi nr 4 juhataja Valter Koemets, et projekteeritud võimsus saavutati kolm aastat tagasi, see on 30 000 rubla eest teenustöid aastas. Jaanuarikuu plaan oli näiteks 2 500 rubla ja 25. jaanuariks oli täitmine juba 3 072 rubla. Veel lisab ta: „Tänavu võetakse käsile Mõniste nahaparkla kapitaalremont. Töötajate töö- ja olmetingimused vajavad parandamist.“
Oluliselt töötingimused siiski ei paranenud. Nahatööstus suleti 1990-ndate alguses. Maja oli aastaid armetus olukorras. Ajalooline hoone, kus oli meierei ja hiljem nahaparkimistööstus, siiski päästeti. Praegu asub hoones Mõniste teeninduskeskus.
Endised parkijad Lembit Kargaja ja Kalju Raag andsid oma teadmised edasi Mõniste muuseumi töötajatele. Koos katsetati parkimist koduste vahenditega.
2012. aasta 12. juuni Uma Lehes lehes kirjeldab pikaaegne muuseumi juhataja Hele Tulviste värvikalt lambanahkade töötlemist rukkijahukördiga ja värvimist pajukooreleotisega. Hele Tulviste jutustab, et vanasti oligi kasukaid kolme värvi. Pajukoorega värvitud olid kõige tavalisemad töökasukad. Jõukamates peredes oli kasutusel valge ehk värvimata kasukas, mida hõõruti kriidiga. Valge kasukas tehti eriti pidulikeks puhkudeks, näiteks pruudile ja kirikus käimiseks. Mustad kasukad olid värvitud tammekoorega ja neid nägi harva, pigem olid need levinud rohkem Petseri kandis. Kasukas tehti vettpidavaks suitsukamaraga hõõrudes.
Kohtumiseni Mõnistes, kus väärtustame vanu töövõtteid, hoiame neid elus ning anname edasi!
Airi Rüütli
Mõniste Talurahvamuuseumi juhataja
Mõniste mõisa püsinäituse avamine
22 juuni, 2022
Olete oodatud 23.06. kell 18:00 Mõniste mõisa parki püsinäituse avamisele
Ringkäiku juhib Mika Raudvassar. Üritus on tasuta.
Kell 20:00 jätkub jaanipidu Kuutsi Rahvamaja juures.
Mõniste mõis püsinäitusel avamisega 23. juuni kell 18:00
30 mai, 2022
Mõis oli aastasadu peamine talurahva ühiskondliku ja majandusliku elu korraldaja, eluhoiaku ja kommete, ilutunde jm kujundaja. Mõniste mõis on Mõniste Talurahvamuuseumile lähim mõis, paraku on mõisahoonete kunagised asukohad vaid aimatavad, vajavad nii osutamist kui ka lähemaid seletusi. Seetõttu avab Mõniste muuseum 23. juunil Mõniste mõisasüdame asukohas ringkäiguga sellekohase püsinäituse.
Suurel tahvlil käsitletakse peale mõisa ajaloo olulisemaid sündmusi Mehkamaa ajaloos. Väiksemad tahvlid tutvustavad mõisasüdame viit olulisemat hoonet või hoonekogumikku. Käsitletakse kuulsaimat kohalikku legendi – Mehka ja Hipe lugu, mis on ka Mehkamaale nime andnud. Avamisel juhatab ringkäiku ja vastab küsimustele tekstide koostaja Mika Raudvassar. Ringkäik kestab umbes poolteist tundi, järgneb teelaud.
Vanimad inimtegevuse jäljed Mõniste kandis pärinevad 3500–4000 aasta tagusest ajast. 1000 aastat tagasi kuulus Mõniste ala Ugandi maakonda. Siit kulges läbi kaubatee Riia ja Pihkva vahel, mis oli eestlaste kallaletungide tõttu küll väga ohtlik.
Pärast eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses aastail 1208–1227 jäi Mõniste kant Tartu piiskopiriigi koosseisu. See riik oli Vana-Liivimaa piiskopkondadest tugevaim, sõdides ainsa piiskopkonnana peale venelaste ka Saksa ordu vastu aastal 1396.
Esimesed kirjalikud andmed Mõniste mõisa kohta pärinevad aastast 1386, mil mõis kuulus Uexküllidele. Hiljem on mõisa kohta põnevaid teateid nii Liivi sõja kui ka Põhjasõja ajast.
Üks ümbruskonna arenenumaid mõisaid riigistati Eesti Vabariigi ajal. Vabadussõjas sai Mõniste kandist ühe Eesti sõjaajaloo tähtsaima pealetungioperatsiooni lähtepunkt, paraku sai samas sõjas vastase suurtükitules raskeid kahjustusi mõisa peahoone. Nüüdseks on hävinud kõik mõisakeskuse olulisemad hooned.
1920.–1940. aastad oli Mõniste õitseaeg, mille katkestas Nõukogude okupatsioon. Praegusel ajal oleme taas iseseisva Eesti Vabariigi uhke piiriala vastu Lätimaad. Eestlaste-lätlaste suhted on Euroopas haruldased: kuigi keeled on naabritel väga erinevad, saavad nad ometi hästi läbi.
Püsinäituse loomist rahastavad Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.
Jaaniõhtu jätkub Kuutsil algusega kell 20:00.
Kaselehtedega lõngavärvimine
30 mai, 2022
18. juunil kell 10 algavas lõnga värvimise töötoas tutvustame erinevate taimedega värvitud lõnganäidiseid. Jagame teavet, millistest taimest mis toone võib saada.
Värvimise töötoa juhataja Virve Niilisk on sel kevadel värvinud lõnga juba nõgese, vereurmarohu ja kaselehtedega. Lisaks võtab ta kaasa varem tehtud värviproovid, Mõniste muuseum seab nende kõrvale oma värviproovid.
Töötoas värvime lõnga kaseleheleotisega ja kasutame erinevaid peitse, et saada kollase värvigammal varieeruvaid toone.
Võta pestud lõng ise kaasa! Hind 20 eurot osaleja kohta sisaldab ka lõunasööki ja kohvipausi.
Vajalik eelregistreerimine (airi.ryytli@wi.ee või tel 5804 6692).
Töötoa planeeritav lõpp on kell 16.
Võru keele laager kutsub
30 mai, 2022
4.–6. juulini Mõniste Talurahvamuuseumis toimuv laager on mõeldud lastele, kes soovivad mõista ja kõnelda võru keelt. Eelnevat keeleoskust lastelt ei eeldata. Võru keelt kõnelevad õpetajad annavad oma kõnega lastele aimduse keele rütmist ja keelekeskkonnas viibides omandavad lapsed hõlpsasti ka esimesed sõnad.
Laager on täis toredaid tegevusi looduse keskel lihtsas vanas talumuuseumis. Päevakavva mahuvad ka vahvad väljasõidud. Samuti jääb aega vabamänguks ning omavaheliseks suhtluseks.
Esimesel päeval õpime sõlmede tegemist, meisterdame savist kujusid, tutvume muuseumi hoonete ja lugudega. Õhtu möödub lõkke ääres koos Mallega muusikat kuulates ja mängides.
Teisel päeval külastame talu ja tutvume sealsete loomadega. Saab neid paitada ja soovi korral ka ratsutada. Käime Alaveski loomapargis ja õhtul maalime nähtud loomi laastule. Lõkkeõhtule tuleb üllatuskülaline.
Viimasel päeval teeme taas väikse väljasõidu ja meisterdame looduslikest materjalidest.
Laagri hind on 25 eurot ja sisaldab lisaks tegevustele toitlustust neli korda päevas ja majutust Mõniste rahvamajas.
Võru keele laagrit rahastavad Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Võru Instituut.
Lisainfo ja registreerimine telefonil 5622 8538 või meili teel mare.tamtik@wi.ee.
Suvi toob keelelaagri
27 aprill, 2022
4.–6. juulini Mõniste Talurahvamuuseumis toimuv laager on mõeldud lastele, kes soovivad õppida võru keelt. Mida huvitavat seal tehakse? Laagris on kaks toredat kasvatajat Asta ja Külli, kes räägivad lastega võru keeles. Esimesel päeval õpime sõlmede tegemist, meisterdame savist kujusid, tutvume muuseumi hoonete ja lugudega. Õhtu möödub lõkke ääres koos Mallega muusikat kuulates ja mängides.
Teisel päeval külastame talu, kus saab tuttavaks mitmesuguste loomadega. Saab neid paitada, soovi korral ka ratsutada. Tee viib veel Alaveski loomaparki ja seejärel teeme proovi loomad laastule joonistada. Õhtu veedame koos üllatuskülalisega lõkke ääres.
Kolmandal päeval külastame „Eesti kodu“ mälestuskompleksi ja meisterdame mitmesugustest materjalidest, näiteks kasetohust.
Laagri hind lapse kohta on 25 eurot ja sisaldab peale tegevuste majutust Mõniste rahvamajas ja toitlustust neli korda päevas. Laagri tegevusi rahastavad Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Võru Instituut. Laagrisse saab registreeruda telefonil 5622 8538 või meili teel mare.tamtik@wi.ee.
