Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 65 €.
Vaata ka
Põimukuu keskne tähtpäev on rukkimaarjapäev
28 juuli, 2021
Eesti rahvakalendris poolitab rukkimaarjapäev rukkikülviaja, kusjuures rukkimaarjapäeval endal ei olnud külvamine soovitatav. Mitmel pool on sel päeval peetud just külviga vahet. Rukis peaks aga selleks ajaks tavapäraselt ära lõigatud olema isegi põhja pool.
See on aeg, mil on austatud esivanemaid, peetud laatu ja kirmaseid. Kui küpsetada suureks rukkiema päevaks leiba, võtta pätsike või esimene viil, määrida sellele mett või värsket võid ja viia see oma pühapaika, siis maksab soovida, et viljast ja leivast puudu ei tuleks.
Rukkimaarjapäeval kaeti laud ka saunas, et esivanemate lahkunud hinged tuleksid koju ja saaksid seal süüa, juua ja rõõmutseda.
– Rukkimaarjapäeval võid õuna hakata sööma, siis saavad õunad valmis. (Kanepi)
– Rukkimaarjapäeval pidi hein tehtud olema ja rukis leigatud. Ega siis kõik ei jõudnud, aga igaüks püüdis küll. (Iisaku)
– Rukkimaarjapäevaks tuleb ära korjata ravimtaimed, sest pärast ei ole neil enam tervistavat toimet.
Muuseumi rehetare saab uue savipõranda
28 juuni, 2021
Muuseumi külastajad näevad tänavu suvel, kuidas tehakse savipõrandat. Muuseumi rehetare vana põrand on juba 30 aastat vana ja üsna auklikus kulunud. Sellel suvel teeb meistrimees tarele uue põranda. Kel huvi, saab tööde käigule pilgu peale heita.
Tavapäraselt ei tehtud põrandat ainult savist, vaid sellele lisati näiteks linaluud ja muudki. Mida täpsemalt, seda näeb juba muuseumis. Jälgi infot muuseumi kodulehelt või Facebookist!
Mõniste Talurahvamuuseumi rehielamu 2016. a.
Autor: Janek Joab
Rehetare põrand, mida hakatakse uueks tegema.
Mõniste muuseumi rehielamu 1961
MF _ F 30:5
Mõniste muuseumi rehielamu ekspositsioonis 1959-1963
MF _ F 25:21
On põhjust meenutada Mõniste mõisat
28 juuni, 2021
Mõis kui feodaalühiskonna majapidamistüüp on Eesti aladel olnud valitsev juba XIII sajandist. Mõisate tekkele eelnes maavalduste läänistamine. Lõuna-Eesti ehk Liivimaa kaguosa kuulus Rooma paavsti vasallile. Liivimaal jagas Tartu piiskopkonna vasall Uexküll oma läänist all-lääne oma sugulastele. Tekkis Uexküllide vasallisuguvõsa. Vasallilään oli XIII sajandil pärandatav isalt pojale.
Vanimad kirjalikud teated Mõniste (Menzen) kohta pärinevad 1386. aastast Uexküllide suguvõsa pärandi jagamise dokumentidest. Nendes on nimetatud Menzeni (Mõniste) ja selle valduste omanikuks Henneke von Uexkülli. Selle suguvõsa valitsemise all olid Menzen (Mõniste), Mustametzze (Kuutsi), Ahillo (Ahelo), Cally (Kalli) kuni 1764. aastani, mil need panditi Carl Reinhold von Koskullile, kes omakorda pantis mõisad 1826. aastal Berncard von Wulfile.
1837.–1918. aastani kuulusid Saru ja Mõniste mõis Wulfide suguvõsale.
Vana lossi ehitasid tõenäoliselt Uexküllid. Hoone peasissekäik ja sissesõit olid sellel ajal lääne ehk siis praeguse Kuutsi tee poole. Kogu mõisa õu oli ümbritsetud hoonete ja kiviaiaga. Põhjasõja lahingute kirjeldamisel on mainitud Mõniste mõisakindluse vallutamist.
Uue häärberi (rahvapärane nimetus) ehitamist alustasid Wulfid pärast 1837. aastat.
See oli roheliseks värvitud lameda plekk-katusega kivihoone. Hoonel oli kolm korrust. Keldrikorruse lagi oli ligikaudu meeter üle maapinna ja ruumid said valgust madalatest akendest. Hoones oli umbes 80 tuba.
Mõisa aladel paiknes 24 ehitist, näiteks valvurimaja, valitsejamaja, sepikoda, koeratall, hobusetallid, juustukeldrid, kõrts jne.
Eraldi mainimist väärivad triiphoone ja loomulikult kaunis 14,6 ha suurune mõisapark. Triiphoones kasvatati muude köögiviljade kõrval suurtes puutünnides viinamarju, mis talveks triiphoone köetavasse ossa tõsteti.
Peahoone ees asetses lamedal kõrgendikul avar piklik väljak, mida liigendasid üksikud lehtpuud. Peahoone fassaad oli seega väljakule avatud. Peahoone tagaküljelt avanes vaade järvele. Järve kaldad olid palistatud kõrghaljastusega, mis järve taga läks üle looduslähedaseks parkmetsaks. Haruldasematest liikidest kasvasid pargis harilik kikkapuu, mandžuuria pähklipuu, seedermänd, hobukastan, roheline ebatsuuga, põõsastest enelas, sirel, kontpuu, läätspuu.
Mõisakeskusest umbes pool kilomeetrit Kuutsi poole asub Wulfide suguvõsa kalmistu. See on olnud kasutusel juba väga vanast ajast, sajandi alguses oli seal 40 tähistatud hauaplatsi ja hauakambrit. Enne I maailmasõda hauakambrid rüüstamise kartuses suleti.
Praeguseks on kohati alles kiviaed ja 1936. aastal Tallinnas Ed. Jügensi töökojas valminud ausammas, millel on saksakeelne tekst „RUHESTÄTTE DERER von WULF-MENZEN“.
Põnevaid ja kaasakiskuvaid kirjeldusi Mõniste mõisa ja tema elanike kohta leiab siitkandist pärinenud kirjaniku Rein Põdra romaanidest „Liesel“, „Jahedad varjud“.
Kaunis Mõniste mõis hävitati kodusõja päevil.
Algallikate põhjal koostanud
Asta Pazuhanitš
Nutikuse näide – karuäke
26 aprill, 2021
Muuseumi põllutööriistade kogus on hoiul tööriistu, mida praegusel ajal naljalt enam kusagil ei näe. Põlde haritakse ju võimsate traktoritega, hobusega põlluharimist näeb vaid taludes, kus tööhobust peetakse.
Üks põlluharimisriistu on olnud karuäke, mida Mõniste kandi keelepruugis on kutsutud ossägli või puuäkl. Karuäket kasutati 19. sajandi teisel poolel alemaade ehk sõõrumaade harimiseks, milleks ta oma pikkade painduvate piide tõttu hästi sobis. Mõniste kandis oli selline äke kasutusel veel 20. sajandi esimesel veerandil, peamiselt kartulite äestamisel.
Kõnealune äke annetati muuseumile 1956. aastal. See ja teisedki põllutööriistad ootavad uudistajaid suvehooajal ehk alates 3. maist iga päev kella 10–17.
Metsanädala linnulaulukontsert
26 aprill, 2021
Metsanädala muuseumitunnis läheme lähedal asuvasse metsa, et kuulata, kuidas linnud laulavad nagu üks suur orkester. Igal linnuliigil on omamoodi sulestik, mõnel linnul pikk saba, mõnel hoopis tutt peas. Vaatame, kas tunneme mõne linnu ära ka. Teeme juttu lindude elust kevadisel pesitsusajal.
Mets on nagu korrusmaja: ülemisel korrusel on suured puud, keskmisel korrusel põõsad ja alumisel korrusel samblad ning samblikud. Õpime metsaelustikku märkama. Vaatame, kuhu astume, kes jääb jala ette: kas see on metsmaasikas, jänesekapsas või hoopis miski muu.
Vaatleme kadaka elu hõredas männimetsas, külastame kuklaste kuningriiki. Muuseumi püstkoja juurde on kuklased ehk metsasipelgad omale pesa ehitanud. Kuklaste pesa asub sama palju maa all, kui seda on näha maa peal. Retke käigus selgub, kuidas on kuklased oma elu korraldanud ja miks on nad saanud metsasanitari hüüdnime.
Metsaretk toimub hommikupoolsel ajal ja kestab koos muuseumi külastusega 3 tundi. Muuseumitunni pikkust saab kohandada vastavalt grupi eripärale (arvestame osalejate vanusega, saame lisada teemasid jms).
* Pääse 4 eurot (soovi korral saab kokku leppida lõunasöögi hinnaga 4 eurot).
* Pääsme hinnas on õppeprogramm ja õppematerjalid.
* 10 õpilasega grupi ühele saatjale on muuseumitund tasuta.
* Tegevused toimuvad õues, palume seda arvestada riietuse valikul.
* Vajalik eelregistreerimine: www.monistemuuseum.ee või tel 789 0622, 5622 7650.
Jüripäeval algab talupere aastaring
29 märts, 2021
23. aprillil ootab Mõniste Talurahvamuuseum jüripäeva tutvustavasse muuseumitundi. Jüripäeval on eesti rahvakalendris tähtis koht: see märgib kevade ja põllutööde algust. Veel 19. sajandi lõpul tulid sellel päeval tallu suvised töölised: sulased, tüdrukud ja karjused. Sai alguse uus aastaring talupere töödes.
(veel …)
Ainulaadne ese muuseumi kogust – puidust vankritõstekang
29 märts, 2021
Veel 19. sajandil oli talurahva üks kohustusi mõisavooris käia. Pikal teel vilja- või viinakoormaga linna võis nii mõndagi juhtuda. Kui vankril oli vaja ratast vahetada, kulus tõstekang ikka marjaks ära.
(veel …)
Kui kõrred hakkavad lund sööma, siis koputab kevad uksele
26 veebruar, 2021
Isegi krõbeda külma ja paksu lume pealt saab kevademärke lugeda. Näiteks hakkavad heinakõrred vastu kevadet lund sööma: kui vaadata lumest välja ulatuvat heinakõrt, siis ei ole selle ümber enam lund. Võrumaalt on teada, et pääle käädrepäivä nakkasõ olõkõrrõki lummõ süümä. Ilmataadi saadetud kevademärke on veelgi, neid saab tulla otsima Mõniste Talurahvamuuseumi tööpäeviti hommikust pärastlõunani.
(veel …)
Linalõuguti
26 veebruar, 2021
Kevadtalv oli taludes vanasti kangakudumisaeg. Päevavalgust jagus juba pikemaks ning talvel kedratud linadest-villadest tuli nüüd kangas valmistada. Selleks et linataimest sobiv linane lõng ja seejärel rõivas saada, kulus hulk tööd ja aega. Muuseumis näeb tööriistu, mille hulgas on ka linalõugutusmasin ehk linalõuguti. (veel …)
Mõniste muuseum kultuurisaates „OP“
26 veebruar, 2021
18. märtsil näeb Eesti Televisiooni kultuurisaates „OP“ kaadreid Mõniste Talurahvamuuseumist. Võttegrupp eesotsas saatejuhtide Margit Kilumetsa ja Margus Taboriga käis muuseumis 19. veebruaril. Mis meeleolukast ülesvõttepäevast täpsemalt saatesse mahtus, saab igaüks oma silmaga vaadata.